ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Sterna hirundo (jõgitiir)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kSterna hirundo
Nimi eesti kjõgitiir
Nimi inglise kCommon Tern
RühmLinnud
KaitsekategooriaIII kategooria
KirjeldusJõgitiir (Sterna hirundo) on Eestis harilik ranniku- ja sisevete liik. Pesitsemiseks eelistab ta siiski eraldatud poolsaari ning saari. Ta kuulub kurvitsaliste seltsi ning tiirlaste sugukonda. Looduskaitseseaduse kohaselt on jõgitiir III kaitsekategooria liik ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Kokku on Eestis loetud 6000−9000 haudepaari, arvukus on praegu stabiilne (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts, 2013). 2014.a. registreeriti kahe paari pesitsus Rammu saarel. Arvukust võib negatiivselt mõjutada pesade tallamine, konkurents hõbekajakaga ning pesitsuspaikade ohustatus. Tubli rändlinnuna võib talvitumisalale lendamiseks läbida kuni 14 000 kilomeetrit. Jõgitiir elab kõikjal Euroopas, välja arvatud äärmises põhjaosas.
Direktiivi lisadLinnudirektiivi I lisa
Liigi tegevuskavaTiirude kaitse tegevuskava
Tiirude_KTK_eelnou_03.09.2015
Pildid: peida ,kuva
Jõgitiir, autor: Aarne Tuule, 03.07.2006
Jõgitiir, autor: Ants Tull, 03.07.2010
© Jõgitiir, autor: Maris Sepp,09.04.2021
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksSilma looduskaitseala (KLO1000197)
Kasti lahe hoiuala (KLO2000312)
Sutu lahe hoiuala (KLO2000331)
Maalasti looduskaitseala (KLO1000626)
Vaindloo hoiuala (KLO2000037)
Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285)
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163)
Laidu saare looduskaitseala (KLO1000052)
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645)
Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584)
Väikese väina hoiuala (KLO2000341)
Paope looduskaitseala (KLO1000281)
Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294)
Osmussaare maastikukaitseala (KLO1000558)
Küdema lahe hoiuala (KLO2000318)
Sorgu looduskaitseala (KLO1000627)
Ura maastikukaitseala (KLO1000585)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
Manija maastikukaitseala (KLO1000316)
Pakri maastikukaitseala (KLO1000113)
Karula rahvuspark (KLO1000242)
Abruka looduskaitseala (KLO1000589)
Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)
Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Abruka hoiuala (KLO2000303)
Endla looduskaitseala (KLO1000174)
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (KLO1000508)
Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628)
Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512)
Paljassaare hoiuala (KLO2000168)
Kolga lahe hoiuala (KLO2000003)
Mullutu-Loode looduskaitseala (KLO1000739)
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)
Tõstamaa maastikukaitseala (KLO1000565)
Varbla laidude looduskaitseala (KLO1000647)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295)
Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
Kuressaare lahe hoiuala (KLO2000317)
Kahtla-Kübassaare hoiuala (KLO2000309)
Sääre looduskaitseala (KLO1000662)


©2024 EELIS (6.1.12)