| Iseloomustus | Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud 1957. aastal lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Praeguse kaitseala piirides võeti esimese alana kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala juba 1939. aastal. Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48860,3 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks ning 20 sihtkaitsevööndiks.
Turism: 7 linnuvaatlustorni: Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu
3 matkarada:
1) Penijõe (5 km)
2) Salevere Salumägi (1,5 km)
3) Suitsu.
Majutus Penijõe ja Matsalu külalistemajas.
Pesitsevad liigid: Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Falco columbarius, Gallinago media, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pernis apivorus, Porzana parva, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix.
Läbirändajad: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Grus grus, Gavia arctica, Gavia stellata, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria, Recurvirostra avosetta, Tringa glareola.
Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Bufo calamita, Rana arvalis.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Ostericum palustre. (K. Möller, 1998) |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) Matsalu lahe ja roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka Väinamere bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule kaasaaitamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110)3, jõgede lehtersuudmealad (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need liigid on väike-laukhani (Anser erythropus), laanepüü (Bonasia bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Calidris pugnax), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), rukkirääk (Crex crex), vööt-põõsalind (Curruca nisoria), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius collurio), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), väikekoskel (Mergellus albellus), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sternula albifrons), väikehuik (Zapornia parva), teder (Tetrao tetrix) ja tutt-tiir (Thalasseus sandvicensis); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica palustris), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hallhüljes (Halichoerus grypus), jõesilm (Lampetra fluviatilis), saarmas (Lutra lutra), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus); 5) kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), suurrüdi (Calidris canutus), naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), viupart (Mareca penelope), rääkspart (Mareca strepera), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), luitsnokk-part (Spatula clypeata), rägapart (Spatula querquedula), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), kivirullija (Arenaria interpres), plütt (Calidris falcinellus), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja hänilane (Motacilla flava (flava)); 6) kaitsealuseid taime-, seene- ja loomaliike ning nende elupaiku: need liigid on mõru kivipuravik (Caloboletus radicans), meri-pungsammal (Bryum marratii), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), kõre (Bufo calamita), rabakonn (Rana arvalis), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), aasnelk (Dianthus superbus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni), hall soolmalts (Halimione pedunculata), pisikannike (Viola pumila), harilik muguljuur (Herminium monorchis), veelendlane (Myotis daubentonii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), suurvidevlane (Nyctalus noctula), kärbesõis (Ophrys insectifera), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp var. aestivalis (Orchis ustulata var. aestivalis) ja rand-soodahein (Suaeda maritima); 7) kaitsealale jäävaid parke ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. |
