EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Vilsandi rahvuspark

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000250

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

rahvuspark

Maismaa pindala (ha)

9240,4

Siseveekogude pindala (ha)

449,9

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

rannamaastik

Maastikulised väärtused

rannikukooslus (linnustik, taimestik)

Iseloomustus

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. 1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saare linnustiku kaitseks. Rahvuspargi eellaseks ongi 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Seadusega võeti Vaika saared ja Vilsandi saare loodepoolne osa kaitse alla 1937. aastal. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks. Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ~160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki (üks haruldasemaid nt kirjuhahk). Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Vilsandi rahvuspark on 1997. aastast ka Ramsari ala. Kaitseala pindala on 23882,1 ha. Taimestikku on Vilsandil uuritud rohkem kui 100 aastat. Kaitseala pealiskorra moodustavad põhiliselt alamsiluri Jaagarahu lademe kivid. Vaikadel, Vilsandi põhjaosas ja Vesiloo lähedastel pankadel paljanduvad lademe Vilsandi kihid. Vilsandi saarel on suures ülekaalus lookasvukohad.

Pesitsevad liigid: Asio flammeus, Branta leucopsis, Caprimulgus europeaus, Crex crex, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Lanius collurio, Lullula arborea, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna caspia, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sterna sandvicensis, Sylvia nisoria, Alcedo atthis, Botarus stellaris, Recurvirostra avosetta.

Talvitujad: Ciconia nigra, Haliaeetus albicilla.

Läbirändajad: Anthus campestris, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Branta leucopsis, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Grus grus, Pernis apivorus, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria.

Lisaks on registreeritud: Cygnus olor, Larus fuscus, Melanitta fusca, Polysticta stelleri, Halichoerus grypus, Phoca hispida bottnica, Eptesicus nilssoni, Bufo calamita, Rana arvalis, Hirudo medicinalis, Verpertilio nilssonii, Myotis mystacinus.

Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Artemisia maritima, Sagina maritima, Orchis morio, Anacamptis pyramidalis, Geranium lucidum, Taxus baccata, Hedera helix, Eryngium maritimum, Hydrocotyle vulgaris, Samolus valerandi, Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, Cephalanthera longifolia, Listera cordata, Cypripedium calceolus, Litorella uniflora, Anacamptis maritima, Asplenium ruta muraria, Bupleurum tenuissimum, Cephalanthera rubra, Cladium maricus, Corallorhiza trifida, Elymus farctus, Dactylorhiza baltica, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Prunus spinosa, Schoenus nigricans, Sorbus rupicola, Trifolium campestre. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999)

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Vilsandi rahvuspargi eesmärk on kaitsta: 1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), hallhüljes (Halichoerus grypus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis) ja madal unilook (Sisymbrium supinum); 4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on jõesilm (Lampetra fluviatilis); 5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre (Bufo calamita) ja kirjukaan (Hirudo medicinalis); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), meripuju (Artemisia maritima), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), oja-haneputk (Berula erecta), varjuluste (Bromus benekenii), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), taani merisalat (Cochlearia danica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), müürkevadik (Draba muralis), rand-orashein (Elymus farctus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), tugev kurdõhik (Exsertotheca crispa), mets-aruhein (Festuca altissima), läikiv kurereha (Geranium lucidum), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik muguljuur (Herminium monorchis), loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris), mägi-naistepuna (Hypericum montanum), väike käopõll (Listera cordata), silmjärvikas (Littorella uniflora), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum), laukapuu (Prunus spinosa), rand-kesakann (Sagina maritima), hanepaju (Salix repens), liht-randpung (Samolus valerandi), mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), lääne-sõlmhein (Spergularia media), rand-soodahein (Suaeda maritima), harilik jugapuu (Taxus baccata), lamav ristik (Trifolium campestre) ja pisikannike (Viola pumila); 7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta), võrk-nuisamblik (Sclerophora peronella) ja valge vahasamblik (Squamarina lentigera); 8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik (Bankera violascens) ja kährikseen (Sparassis crispa); 9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur (Anthus campestris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekoskel (Mergus albellus), kirjuhahk (Polysticta stelleri), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), randkiur (Anthus petrosus), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), merirüdi (Calidris maritima), liivatüll (Charadrius hiaticula), krüüsel (Cheppus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merisk (Haematopus ostralegus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); 12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Saare maakond, Saaremaa vald, Abaja küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Atla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Austla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Eeriksaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kalmu küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Karala küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik
Saare maakond, Saaremaa vald, Kiirassaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kotsma küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuralase küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kurevere küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuusnõmme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse-Metsaküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Lümanda-Kulli küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Neeme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Oju küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Rootsiküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Tammese küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Undva küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla

Pildid: peida ,kuva

Harilaid Foto: 13.09.1998 U.Timm