ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Crex crex (rukkirääk)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kCrex crex
Nimi eesti krukkirääk
Nimi inglise kCorn Crake
RühmLinnud
KaitsekategooriaIII kategooria
KirjeldusRukkirääk (Crex crex) on laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel).
Direktiivi lisadLinnudirektiivi I lisa
Liigi ohustatuse hinnang6. Soodsas seisundis (29.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusKogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistamist, millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega vähendab sobilike elupaikade pindala. Maaspesitsejana ohustab rääku ka kiskjate kõrge arvukus.
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksKõinastu hoiuala (KLO2000212)
Maalasti LKA, Navesti skv. (KLO1101457)
Pihke hoiuala (KLO2000296)
Tagamõisa hoiuala (KLO2000332)
Võrtsjärve hoiuala (Tartu) (KLO2000239)
Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285)
Nigula looduskaitseala (KLO1000213)
Lanksaare-Veelikse hoiuala (KLO2000252)
Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
Massiaru hoiuala (KLO2000297)
Karula rahvuspark (KLO1000242)
Sookuninga looduskaitseala (KLO1000317)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Haanja looduspark (KLO1000469)
Nehatu looduskaitseala (KLO1000175)
Endla looduskaitseala (KLO1000174)
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124)
Otepää hoiuala (KLO2000117)
Otepää looduspark (KLO1000559)
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)
Tudusoo looduskaitseala (KLO1000277)
Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172)
Mäeküla hoiuala (KLO2000280)
Räpina poldri hoiuala (KLO2000128)
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282)
Urissaare hoiuala (KLO2000289)
Koiva-Mustjõe luha hoiuala (KLO2000116)
Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633)
Luitemaa hoiuala (KLO2000250)
Silma looduskaitseala (KLO1000197)
Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308)
Maalasti looduskaitseala (KLO1000626)
Lahemaa rahvuspark (KLO1000511)
Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220)
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Osmussaare maastikukaitseala (KLO1000558)
Pakri maastikukaitseala (KLO1000113)
Põduste luha hoiuala (KLO2000224)
Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)
Tareste maastikukaitseala (KLO1000601)
Ruhnu hoiuala (KLO2000328)
Mullutu-Loode looduskaitseala (KLO1000739)
Kõpu looduskaitseala (KLO1000570)
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Jäärja hoiuala (KLO2000244)
Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Audru poldri looduskaitseala (KLO1000632)
Tuhu looduskaitseala (KLO1000664)
Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Kärevere looduskaitseala (KLO1000600)


©2024 EELIS (6.1.29)