EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Vormsi maastikukaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000220

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

maastikukaitseala, looduspark

Maismaa pindala (ha)

1053,4

Siseveekogude pindala (ha)

69,2

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

rannamaastik

Maastikulised väärtused

maastik

Iseloomustus

Vormsi maastikukaitseala asub Läänemaal Vormsi vallas/saarel. Üheksast lahustükist koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike ning haruldaste liikide (harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo neiuvaip, kärbesõis jt) kasvukohtade ja elupaikade (merikotkas) kaitseks. Kaitseala pindala on 2433,6 ha, millest maismaale jääb 1073,2 ha. Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala.

Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 19. augusti 1987. a otsusega nr 212 «Rumpo taimestikukaitseala moodustamine» kaitse alla võetud Rumpo taimestikukaitseala baasil.

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Eesti saarestiku omapärast ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke ohustatud pärandkultuurmaastikke;
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas; need on kaks I kategooria kaitsealust liiki ning II ja III kategooria liigid nagu hüüp (Botaurus stellaris), sarvikpütt (Podiceps auritus), laululuik (Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rand- ja väiketiir (Sterna paradisaea, S. albifrons), kassikakk (Bubo bubo), musträhn (Dryocopus martius), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana); direktiivi 79/409/EMÜ II lisas nimetatud liigi - õõnetuvi (Columba oenas), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik, ning II kaitsekategooria liigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) elu- ja rändepeatuspaiku;
3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud 1630*), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), allikad ja allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
4) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas. II lisa liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, emaputk (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik; IV lisa liigid on sõõrsilmik (Lopinga achine) ja kõre (Bufo calamita), kes on ühtlasi I kaitsekategooria liik;
5) II ja III kaitsekategooria taimeliike nagu müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ning I kaitsekategooria samblikuliiki - harilikku tundrasamblikku (Flavocetraria cucullata).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Diby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Fällarna küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Hosby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Kersleti küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Rumpo küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Rälby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Saxby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Suuremõisa küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Sviby küla
Lääne maakond, Vormsi vald, Söderby küla

Pildid: peida ,kuva

Saxby rannik foto:23.09.1998 U.Timm