Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Nimi ladina k | Larus canus | ||
| Nimi eesti k | kalakajakas | ||
| Nimi inglise k | Mew Gull | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kirjeldus | Kalakajakas (Larus canus) on Lääne-Eestis harilik, sisemaal väikesearvuline haudelind. Kalakajakas pesitseb rannikul, saartel ja mageveejärvedel, enamik asurkonnast rändab Lääne-Euroopasse, vähesed talvituvad meil. Kalakajakate pesi rüüstavad suuremad kajakaliigid, kelle arvukuse tõusu tõttu on liigi arvukus viimasel ajal mõnevõrra vähenenud. Pesi rüüstavad ka kährikud. Kalakajakas on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. | ||
| Direktiivi lisad | Linnudirektiivi II lisa B osa | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 4. Ohualdis (07.05.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Kalakajaka arvukust mõjutavad peamiselt sobiva pesitsusala seisukord ja toitumisolud. Nagu teistegi avamaapesitsejate puhul on kalakajaka pesitsemist pärssinud rannaniitude, laidude ja lõugaste kulustumine ning kinnikasvamine (roostumine, kadastumine). Laidude kitsastes oludes on suur mõju veel konkurentsil pesakohtade pärast ja röövlusel, eelkõige on kalakajakat mõjutanud negatiivselt hõbe- ja merikajaka arvukuse kiire tõus 1980.–1990. aastail. | ||
| |||
| Kalakajakas, autor: Kaja Luigelaht, 09.06.2013 | |||
| Kalakajakas, autor: Kaja Luigelaht, 09.06.2013 | |||
| © Kalakajakas, autor: Maris Sepp, 08.05.2022 | |||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163) Varbla laidude looduskaitseala (KLO1000647) Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) Meelva looduskaitseala (KLO1000652) Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295) Väikese väina hoiuala (KLO2000341) Küdema lahe hoiuala (KLO2000318) Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Pakri hoiuala (KLO2000167) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) Kahtla-Kübassaare hoiuala (KLO2000309) Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) Karula rahvuspark (KLO1000242) Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Endla looduskaitseala (KLO1000174) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Kasti lahe hoiuala (KLO2000312) Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512) | ||