| Iseloomustus | Karula rahvuspark asub Valgamaal Karula ja Taheva vallas ning Võrumaal Antsla, Varstu ja Mõniste vallas. Kaitse alla võeti 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Kaitse-eesmärgiks on Kagu-Eesti tüüpiliste metsa- ja järvederohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets. Esindatud on enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi. Karula rahvuspargis kasvab kõrgemaid taimi ligi 300 liigist. Linde on vaadeldud ligi 140 liigist. Haruldasematest liikidest pesitsejad rahvuspargis on must-toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike-konnakotkas. Rahvuspargi pindala on 12364,3 ha.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Coracius carrulus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus.
Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus cygnus, Gavia arctica.
Muud kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Aeshna viridis.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998) |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on:
1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike-kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. |
