Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Jynx torquilla | ||
| Nimi eesti k | väänkael | ||
| Nimi inglise k | Eurasian Wryneck | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kaitsekategooria | III kategooria | ||
| Kirjeldus | Väänkael (Jynx torquilla) on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes Eestis ei talvitu. Väänkaelte arvukus on viimasel ajal mõningal määral kahanenud, kuid on siiski stabiilne (10 000‒20 000 paari). Väänkael pesitseb hõredates leht- ja segametsades, parkides ja aedades, pesitsuseks vajavad vanu õõnsustega puid. Otseseid looduslikke vaenlasi väänkaeltel pole, liiki võib ohustada intensiivne metsamajanduslik tegevus. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 6. Soodsas seisundis (07.05.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Peaaegu täielikult sipelgatoidulise väänkaela jaoks on peamine ohutegur sipelgate arvukuse vähenemine tingituna poollooduslike rohumaade hävimisest põllumajanduse intensiivistamisel, pestitsiidide kasutamisest ja kliimamuutustest. | ||
| |||
| Väänkael, autor: Janika Nepomnjustsaja, 09.05.2015 | |||
| Väänkael, autor: Janika Nepomnjustsaja, 09.05.2015 | |||
| Väänkael, autor: Ireen Trummer, 12.05.2010 | |||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Endla looduskaitseala (KLO1000174) Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505) Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) Tudusoo looduskaitseala (KLO1000277) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Karula rahvuspark (KLO1000242) Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) | ||