Liikide andmete kuvamine

Liik: Porzana porzana (täpikhuik)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kPorzana porzana
Nimi eesti ktäpikhuik
Nimi inglise kSpotted Crake
RühmLinnud
KaitsekategooriaIII kategooria
KirjeldusTäpikhuik (Porzana porzana) on stabiilse arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Täpikhuigu eelistatud elupaikadeks on mageveelised tiheda poolveeliste taimede kattega märgalad erineva või sesoonselt varieeruva vee sügavusega alla 15 cm. Madala arvukuse korral kohatakse täpikhuiku peamiselt roostikes ja nende servaaladel, kõrge arvukuse ja elupaikade vähesuse korral ka mitmesugustel heinamaadel. Pesitseda eelistab täpikhuik tihedas tarnastikus või roostikus, madal- ja siirdesoodes, niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm. Aastatel 2003-2008 on Eestis hinnatud täpikhuigu pesitsusaegseks arvukuseks 1000-10 000 paari, seega võib arvukus väga suures ulatuses muutuda, kuid üldist trendi hinnatakse stabiilseks (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu, Eesti Ornitoloogiaühing, 2013).
Direktiivi lisadLinnudirektiivi I lisa
Liigi ohustatuse hinnang3. Väljasuremisohus (12.06.2019)
Ohutegurite kirjeldusOhuteguriks on Eesti tingimustes eelkõige soostunud ja lamminiitude, madalsoode ning roostikuservade kinnikasvamine. Täpikhuik ei ole luhtade pajustumise suhtes tõenäoliselt nii tundlik kui näiteks kahlajad, kuid lausvõsastumine muudab elupaiga ka selle liigi jaoks ebasobivaks. Kogu areaali ulatuses peetakse oluliseks ohuteguriks veetaseme muutumist, mille põhjusteks võivad olla nii märgalade muutmine inimese poolt kui ka kliimamuutused. Väikese tähtsusega ohuteguriteks võivad olla veel roostike intensiivne majandamine, rannikulõugaste puhastamine, röövlus, häirimine ja õhuliinid.
Liigi tegevuskavaRoostikulindude kaitse tegevuskava
Roostikulindude_KTK_eelnou_14042015
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksRopka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633)
Silma looduskaitseala (KLO1000197)
Kasti lahe hoiuala (KLO2000312)
Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220)
Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285)
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294)
Küdema lahe hoiuala (KLO2000318)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
Karula rahvuspark (KLO1000242)
Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Haanja looduspark (KLO1000469)
Endla looduskaitseala (KLO1000174)
Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624)
Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512)
Paljassaare hoiuala (KLO2000168)
Mullutu-Loode looduskaitseala (KLO1000739)
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)
Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172)
Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Audru poldri looduskaitseala (KLO1000632)
Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)
Räpina poldri hoiuala (KLO2000128)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
Kärevere looduskaitseala (KLO1000600)