ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Larus fuscus (tõmmukajakas)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kLarus fuscus
Nimi eesti ktõmmukajakas
Nimi inglise kLesser Black-backed Gull
RühmLinnud
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusTõmmukajakas (Larus fuscus) on meil harv haudelind, kes eelistab peatumispaigana kaugemaid avamerelisi väikesaari. Ta kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud. Hinnanguliselt on Eestis 10-30 tõmmukajaka haudepaari ning see on tugevas languses (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Viimastel aastatel on tõmmukajaka arvukus Eestis vähenenud pesitsuspaikade ohustatuse tõttu. Maailmas on tõmmukajakas levinud Islandi, Fääri saarte, Suurbritannia, Bretagne’i poolsaare, Skandinaavia poolsaare, Soome, Eesti ja Karjala Vabariigi mererannikul ja suurtel järvedel, Äänisjärvel ja Laadoga järvel, Valgel merel ja Murmanski oblastis.
Direktiivi lisadLinnudirektiivi II lisa B osa
Liigi ohustatuse hinnang2. Kriitilises seisundis (07.05.2019)
Ohutegurite kirjeldusTõmmukajakas on Eestis oma levila servas olev liik. Tema siinse arvukuse määrab põhiasurkonna olukord: kui mujal läheb liigil hästi, kasvab arvukus ka meil, ja vastupidi. Eelkõige mõjutavad siinset arvukust Soome rannaasurkonna arvukuse muutused. Kohalikest ohuteguritest väärib väljatoomist ainult konkurents pesapaiga ja toidu pärast hõbe- ja merikajakaga. Rootsis arvatakse, et just selle liigi arvukust on kahandanud räime rannapüügi vähenemine.
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksKolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Kasti lahe hoiuala (KLO2000312)
Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512)
Kolga lahe hoiuala (KLO2000003)
Lahemaa rahvuspark (KLO1000511)
Vaindloo hoiuala (KLO2000037)
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295)
Vesitükimaa hoiuala (KLO2000343)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
Kahtla-Kübassaare hoiuala (KLO2000309)
Sääre looduskaitseala (KLO1000662)
Rahuste looduskaitseala (KLO1000305)
Kaugatoma-Lõu hoiuala (KLO2000313)


©2024 EELIS (6.1.12)