Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Aythya marila | ||
| Nimi eesti k | merivart | ||
| Nimi inglise k | Greater Scaup | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Merivart (Aythya marila) on partlaste sugukonda kuuluv Eestis haruldane haudelind, kes kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel äärmiselt ohustatud. Merivart on meil rohkearvuline läbirändaja (kevadrändel võib arv küündida 175 000 isendini), kuid harv talvituja. Pesitsevate paaride arvukus on 1−5 haudepaari ning see on tugevas languses (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Pesitsuspaigana eelistavad merivardid merelisemaid laide, mille ohustatus mõjutab ka merivardi arvukust. Kaitsealal esineb liik läbirändajana. Maailmas on merivartide pesituspaikadeks Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerika. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (31.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Läänemere haudeasurkonna taandumise põhjuseks peetakse kisklust. Oluline osa on ka kaaspüügil ning rände- ja talvitusaegsete toitumiskohtade kasutuselevõtus inimese poolt, seoses avamere tuuleparkide rajamisega. | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495) Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Endla looduskaitseala (KLO1000174) Kasti lahe hoiuala (KLO2000312) Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) Karjatsimere hoiuala (KLO2000256) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) Kura kurgu hoiuala (KLO2000316) Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) Küdema lahe hoiuala (KLO2000318) Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300) Nõva-Osmussaare hoiuala (Harjumaa) (KLO2000165) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Pakri hoiuala (KLO2000167) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) (KLO2000166) Kaugatoma-Lõu hoiuala (KLO2000313) | ||