Kirjeldus | Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) on Eestis II kategooria kaitsealune liik ning on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Paksukojaline jõekarp on peamiselt Euroopa liik, kes XX sajandi esimesel poolel oli sagedaim jõekarbiliik. Paksu jõekarbi arvukus on oluliselt vähenenud Saksamaal, Austrias ja Poolas. Väga haruldane on ta Belgias, Šveitsis ja Tšehhis, välja surnud Hollandis ja Briti saartel. Eestis on teadaolevalt elusate isenditega leiukohti kokku 88. (Liigi tegevuskava eelnõu, H. Timm, 2011). Kuigi viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja leviala oluliselt ahenenud on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi tegemist soodsas seisundis oleva liigiga. Olemasolevates asurkondades täheldatakse kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Surnud eksemplaride osakaal võrreldes elavate isenditega ulatub kohati 30-60%-ni. See viitab liigi asurkondade üldise seisundi kehvale olukorrale (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis, K. Vilbaste, 2004). |