Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Asio flammeus | ||
| Nimi eesti k | sooräts | ||
| Nimi inglise k | Short-eared Owl | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Sooräts (Asio flammeus) on haruldane, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti haudelind (hinnanguliselt 10-300 paari). Pesitseb peamiselt soodes, rannaniitudel, luhtadel, harvem ka niisketel põldudel. Liigi lemmikpaigad on kadakased rannaniidud ja väikesaared. Liigi arvukus on viimastel aastatel tugevasti kõikunud, kuid ilma kindla suunata (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008; Eesti Ornitoloogiaühing, 2009). Sooräts kuulub looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud seisus. | ||
| Direktiivi lisad | Linnudirektiivi I lisa | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 3. Väljasuremisohus (31.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Eestis soorätsu ohutegureid uuritud ei ole. Teada on mitmeid juhtumeid niitmise tõttu poegade hukkumise kohta, näiteks Kilksama seirealal hävis 2005. aastal rohumaade niitmise tõttu kuuest pesast kaks (Tammekänd 2018). Lennuvõimeliste lindude registreeritud hukkumise põhjuseks on 25% juhtudel (n=12) olnud autoga kokkupõrge (Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985–1994. – Hirundo 17 (2): 67–84). Hinnanguliselt võib Eestis soorätsu tähtsamateks ohuteguriteks pidada aga siiski maaparandust märgaladel, poollooduslike koosluste kinnikasvamist traditsioonilise majandamise lakkamise järel ja mahedalt majandatavate rohumaade kadumist intensiivpõllumajanduse laienemise tõttu. Mujal peetakse peamisteks ohtudeks maaparandust, põllumajanduse intensiivistumist, märgalade ja rohumaade hävimist arenduste läbi, suunamata turismi, samuti avatud looduslike ja poollooduslike koosluste metsastamist. Ohutegurid, mille mõju on ilmne, kuid olulisus ei ole täpselt teada, on tuuleparkide rajamine, mürkide kasutus, koduloomadega kaasnev röövlus ja hukkumine liikluses (BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series No. 12. BirdLife International, Cambridge, UK). | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Kasti lahe hoiuala (KLO2000312) Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151) Vaindloo hoiuala (KLO2000037) Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) Räpina poldri hoiuala (KLO2000128) Osmussaare maastikukaitseala (KLO1000558) Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) | ||