EELIS

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Kõrvemaa maastikukaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000265

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

maastikukaitseala, looduspark

Maismaa pindala (ha)

20318

Siseveekogude pindala (ha)

205,3

On maksusoodustus

Jah

Iseloomustus

Kõrvemaa maastikukaitseala asub Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond. 1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega.

Kõrvemaa Riikliku Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kõrgemaks punktiks on Valgehobuse mägi Mägede mõhnastikus (106,9 m). Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Ulatuslikult esineb sandureid, Jägala jõe ääres ka rannikuluiteid. Peale Jägala jõe asuvad siin tema lisajõed Mustjõgi, Jänijõgi koos Liivoja ja Tarvasjõega. Järvi on 12 - Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse, Sisaliku, Ahvena, Linajärv, Purgatsi, Jäneda, Kalijärv, Kreo Linajärv, Suur Kalajärv ja Väike Kalajärv. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). (Metsakorralduse materjalid)

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Kõrvemaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus);
4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum) ja tema elupaika;
5) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), merikotkas (Haliaeetus albicilla), habekakk (Strix nebulosa), väikepistrik (Falco columbarius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), metsis (Tetrao urogallus), laululuik (Cygnus cygnus), sarvikpütt (Podiceps auritus), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), õõnetuvi (Columba oenas), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), hallõgija (Lanius excubitor), kiivitaja (Vanellus vanellus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sõtkas (Bucephala clangula).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev
Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla
Harju maakond, Anija vald, Pikva küla
Harju maakond, Anija vald, Vetla küla
Harju maakond, Anija vald, Voose küla
Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla
Harju maakond, Kose vald, Kõrvenurga küla
Harju maakond, Kose vald, Laane küla
Harju maakond, Kose vald, Vanamõisa küla
Järva maakond, Järva vald, Järva-Madise küla
Järva maakond, Järva vald, Kaalepi küla
Järva maakond, Järva vald, Lehtmetsa küla
Järva maakond, Järva vald, Mõnuvere küla
Järva maakond, Järva vald, Mägede küla
Järva maakond, Järva vald, Vetepere küla
Järva maakond, Paide linn, Allikjärve küla
Järva maakond, Paide linn, Kirisaare küla
Järva maakond, Paide linn, Nurme küla
Järva maakond, Paide linn, Oeti küla
Järva maakond, Paide linn, Puiatu küla
Järva maakond, Paide linn, Purdi küla
Järva maakond, Paide linn, Sõmeru küla
Järva maakond, Paide linn, Võõbu küla
Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla
Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Kõrveküla küla

Pildid: peida ,kuva

Kakerdaja raba Foto: 04.04.1998 U.Timm