Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Phoca hispida | ||
| Nimi eesti k | viigerhüljes | ||
| Nimi inglise k | Ringed seal | ||
| Rühm | Imetajad | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) on kiskjaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja, kes kuulub looduskaitseseaduse kohaselt I kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud seisus. Liik on kujunenud Läänemeres välja pärast jääaega viigerhülge suurimast, Põhja-Jäämere viigerhülge (Phoca hispida hispida) alamliigist. 20. sajandil kahanes inimtegevuse tulemusena viigerhüljeste arv Läänemeres rohkem kui 95% ja on praegu umbes 5000 looma. Tänapäeval on Läänemere viigerhüljes jagunenud kolme suhteliselt eraldunud asurkonda: Põhjalahe (Botnia lahe), Soome lahe ja Väinamere asurkonda. Eesti vetes peab viigerhülge kaitse tegevuskava andmeil elutsema ligi 1000 viigerhüljest. Viiger on I kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohustatuks. Läänemere viigerhüljes on Eesti vetes oma leviku lõunapiiril ning liik on väga tundlik kliimasoojenemise (poegimisajaks vajaliku jääkatte mittetekkimise oht) ja merereostuse suhtes. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 3. Väljasuremisohus (29.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Ohuteguriteks on kliimasoojenemisest tingitud jääkatte sage puudumine merel viigerhüljeste poegimisperioodil, hukkumine kalapüünistes, muutused toidubaasis, salaküttimine, jäämurdmine, laevaliiklus, veeturism, jääliiklus, lennuliiklus, rannikumere rajatised (tuulepargid, sillad, sadamad jms), süvendamine, kaevandamine ja kaadamine, keskkonnareostus (keskkonnamürgid, õlireostus, militaarmürgid, müra- ja valgusreostus, militaartegevus), epideemiad ning vetikamürgid. | ||
| Liigi tegevuskava | Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava Viigerhyljes_tk_2015 | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Hiiumaa laidude maastikukaitseala (KLO1000471) Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) Kihnu hoiuala (KLO2000298) Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik (KLO3000099) Allirahu looduskaitseala (KLO1000146) Uhtju looduskaitseala (KLO1000017) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) | ||
| |||
| Seotud dokument | HELCOM Recommendation: Conservation of seals in the Baltic Sea area | ||
| Seotud dokument | NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta | ||