ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Veekogu andmete kuvamine

Veekogu: Jägala-Pirita kanal VEE1089205Väljad: peida ,kuva
On registriobjektJah
KKR koodVEE1089205
NimiJägala-Pirita kanal
Muud nimedKaunissaare-Patika kanal
TüüpKanal
Avalik kasutatavusEi ole avalik ega avalikult kasutatav
Valgala pindala (km², ametlik)1168,5
Valgala suurusüle 25 km²
Valgala kirjeldusAmetlik valgla pindala modelleeritud 2021. aasta alguse seisule vastava Maa-ameti 5x5 m resolutsiooniga kõrgusmudeli järgi.
Lisainfo¤ Kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse.

¤ Rajatud 1987 aastal juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke.
Jägala-Pirita kanalisse juhitava vooluhulga reguleerimine toimub Kaunissaare
hüdrosõlmes, kanali alguses veehaarde-regulaatori kaudu. Kanal on isevoolne,
max läbilaskevõimega 2,5 m3/s, pikkusega 25 km ja ristlõige trapetsprofiiliga -
põhja laiusega ca 2 m ja nõlvusega 1:2 - 1:2,5.
Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega
(16 tk sisemõõtmetega 3x2 m). Nende sisse-väljavooluotsakud on kindlustatud
raudbetoonist plaatidega. Kanali suurema languga piirkonnas (enne Silmsi oja ca
150 m pikkune lõik) on kanali kogu perimeeter kindlustatud raudbetoonist
plaatidega (ca 1600 m2 ulatuses).
Peale kiirvoolu on kahe järgneva truupregulaatori ette asetatud puitsandooridvarjad,
et suurendada kanali täidet ja parandada kanali talvist veereziimi.
Kanal on ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Vesi suubub
kanalisse torutruupidega 200 - 1000 mm, mille suubumiskohtades on kanali nõlv
kindlustatud raudbetoonist plaatidega või monoliitbetoonist valuga. Osa
kuivenduskraave, samuti Silmsi oja, Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali
alt läbi düükritega.
Lätte kohanimiHarju maakond, Anija vald, Kaunissaare küla
Lätte tüüpSeisuveekogu
Lätte veekoguKaunissaare veehoidla VEE2002440
Suubla kohanimiHarju maakond, Rae vald, Patika küla
Suubumise tüüpSuubumine vooluveekogusse
Suubub veekogussePirita jõgi VEE1089200
Vooluveekogu põhitelje pikkus (km)25,1
Suubumise järk2
Suubumiskoha kaugus põhijõe suudmest (km)30,6
Andmed Keskkonnaportaalis:Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Veekogu kohanimiHarju maakond, Anija vald, Kaunissaare küla
Harju maakond, Anija vald, Lükati küla
Harju maakond, Raasiku vald, Kiviloo küla
Harju maakond, Raasiku vald, Perila küla
Harju maakond, Raasiku vald, Pikavere küla
Harju maakond, Raasiku vald, Rätla küla
Harju maakond, Rae vald, Patika küla
Harju maakond, Rae vald, Suuresta küla
Harju maakond, Rae vald, Suursoo küla
Harju maakond, Rae vald, Veskitaguse küla
Dokumendid: peida ,kuva
Seotud dokumentTallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekiri.
Seotud dokumentKeskkonnaministeeriumi 10. mai 2011. aasta kiri nr 12-15/3640-1 "Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine"
Seotud dokument Keskkonnaministri 9. veebruari 2001. a määrus nr 9 "Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine"
Seotud dokument «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määrus nr 99


©2024 EELIS (6.1.29)