Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Cinna latifolia | ||
| Nimi eesti k | laialehine nestik | ||
| Nimi inglise k | drooping woodreed | ||
| Rühm | Katteseemnetaimed | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Laialehine nestik on hõremurusalt kasvav 60 - 150 cm kõrgune suur kõrreline. Lehelabad on kuni 2 cm laiad ja 30 cm pikad (Leht 2010). Õisik on 15-30 cm pikk, mis koosneb paljudest erineva pikkusega peentest longus harudest (Hämet-Ahti jt 1998). Õitseb suve teisel poolel. Taim lõhnab hõõrumisel kumariini järgi. Väliskujult sarnaneb nestikuga kõige rohkem saluhein. Kõige paremini saab neid kaht liiki eristada õisiku järgi. Nestikul on õisik ühele poole kaldu ja erineva pikkusega pööriseharud ripuvad allapoole. Saluheina õisik on püstine ja pööriseharud hoiduvad harali. Nestiku pähik on roheline, piklik ja kitsas, saluheinal aga meenutab see pisikest valget ploomi, millel on mõlemas otsas lühike terav tipp (Vilbaste 2004). Laialehist nestikut võib segamini ajada veel kahara partheina, kahara nurmika, mets- ja suure aruheinaga (Kukk 2002). | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 3. Väljasuremisohus (30.10.2017) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Metsakuivendus, lageraied | ||
| |||
| © Laialehine nestik, autor: Iti Jürjendal, 28.08.2021 | |||
| © Laialehine nestik, autor: Iti Jürjendal, 28.08.2021 | |||
| © Laialehine nestik, autor: Iti Jürjendal, 23.08.2021 | |||
| © Laialehine nestik, autor: Iti Jürjendal, 23.08.2021 | |||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Järvselja looduskaitseala (KLO1000218) Nigula looduskaitseala (KLO1000213) Suigu looduskaitseala (KLO1000106) Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479) Peramaa laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000320) Ontika maastikukaitseala (KLO1000554) | ||