Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Margaritifera margaritifera | ||
| Nimi eesti k | ebapärlikarp | ||
| Nimi inglise k | Freshwater Pearl Mussel | ||
| Rühm | Limused | ||
| Kaitsekategooria | I kategooria | ||
| Kirjeldus | Harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on holarktilise levikuga, jahedaid vooluveekogusid asustav pikaealine loomaliik, mida peetakse üheks kõige kriitilisemas seisus olevaks mageveekarbiks kogu maailmas. Veel 20. sajandi alguses laialt levinud ja kõrge arvukusega ebapärlikarbi Kesk-Euroopa asurkondade arvukus oli sajandi lõpuks vähenenud enam kui 90% (Bauer, 1988) ning see suundumus on tänapäeval laienenud kogu Euroopale ja tõenäoliselt kiirenenud. Eestis on kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist nüüdseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond. Ebapärlikarpi võib pidada üheks Eesti kõige haruldasemaks ja enam ohustatud loomaliigiks. Eestil on rahvusvaheline vastutus siinse geneetiliselt ainulaadse ebapärlikarbi asurkonna edasise säilimise suhtes, mistõttu on liik arvatud I kaitsekategooriasse. Peamised ohutegurid on väljasuremise risk etteennustamatute juhufaktorite tõttu, peremeesorganismi, jõeforelli arvukuse langemine allapoole ebapärlikarbile kriitilist piiri, karpide vahetu häirimine ja väljapüüdmine, paistiikide tühjendamine. Elupaigale on ohuteguriteks kobraste elupaika muutev tegevus, inimtegevuse tõttu elupaiga kahjustamine (maaparanduse mõju, kuivenduskraavidest tulenev pidev ja suurenev setete transport, vooluvee temperatuuri tõus, veetaseme kõikumise amplituudi kasv, kaldaäärse metsa kadumine, kanaliseerimine ja voolusängide süvendamine/puhastamine), põllumajanduse, elamu ja tööstuse taustareostus kogu valgalalt, uued arendusprojektid. Eesti punase nimestiku järgi on liik äärmiselt ohustatud seisus. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (20.10.2017) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Veekogude kuivamine, mudastumine ja reostumine; lõhilaste ligipääsu puudumine. | ||
| Liigi tegevuskava | Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) kaitse tegevuskava Ebapärlikarbi kaitse tegevuskava_avalik | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598) | ||
| |||
| Seotud dokument | NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta | ||