Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Moehringia lateriflora | ||
| Nimi eesti k | ida-võsalill | ||
| Rühm | Katteseemnetaimed | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Ida-võsalill on nelgiliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim. Rautiainen jt (2002) hinnangul on isendid suhteliselt lühiealised. Varred on nõrgad ja peened (5-20 (-40) cm pikad), vegetatiivsed võsud lamava kasvuviisiga, õitsevad võsud püstised või veidi tõusvad. Taimel on mitu omavahel maa-aluse varre ehk risoomiga ühendatud võsu. Lehed on vastakud, erinevalt sarnasest liigist harilikust võsalillest (M. trinervia) tömbitipulised ja mitte kolme vaid ainult ühe rooga. Õied on valged, viie kroonlehega, kuni sentimeetrise läbimõõduga (Kukk 2002, Jonsell 2001). Ida-võsalill õitseb juunis-juulis. Kukk (2002) täpsustab, et õitseaeg on juuni lõpus - juuli alguses, samas 1995. a 27. juunil ida-võsalill veel ei õitsenud, 2010. a oli täisõitseng juba 15. juunil, 2013. a oli suur osa taimi õitsemise 20. juunil juba lõpetanud, kuid kaks üksikut õit leiti veel ka 6. augustil, 2000. a leiti õitsvaid taimi 18. juulil. Väljaspool õitseaega on ida-võsalille muu taimestiku varjus raske märgata (Kukk 2002, Ilmonen jt 2001). Vili on ümar läikiv kupar. Seemned on pruunikad, läikivad, väikese lisemega (Eichwald jt 1971), valmivad hilissuveni. Neid on sageli vähe (võimalik, et isesteriilsuse tõttu) ning vahel ei moodustugi (Jonsell 2001). Ka Eestis ei leitud nt 2013. a augusti alguses ühtegi vilja, ehkki oli teada, et need taimed õitsesid. Mõned autorid (Ilmonen jt 2001) on aga hinnanud seemnelist paljunemisvõimet üsna heaks. Kunstlikes tingimustes idanevad seemned suhteliselt hästi (Björnström jt 2001). Ida-võsalille bioloogiat käsitlevad põhjalikumad teaduslikud uuringud praktiliselt puuduvad. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (19.10.2017) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Eesti piirialade korrastamine võib osutuda ohuks. Kaitseministeeriumil on plaanis rajada praeguse piiriraja (mille ääres asub liigi ainus leiukoht Eestis) asemele laiendatud, kraavitatud ja põlevkivikaevanduse jääkidega täidetud tee. Selline ehitustegevus ja rohke aluselise materjali toomine piirkonda on otseseks ohuks ida-võsalillele ja teistele teeraja ääres kasvavatele kaitsealustele taimedel. | ||
| Liigi tegevuskava | Ida-võsalille (Moehringia lateriflora (L.) Fenzl) kaitse tegevuskava Korraldus_Ida-võsalille kaitse tegevuskava kinnitamine Ida-võsalille (Moehringia lateriflora) kaitse tegevuskava Ida-vosalill KTK avalik | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) | ||