| |||
Tüüp | Kaitsealune liik | ||
Nimi ladina k | Boros schneideri | ||
Nimi eesti k | männisinelane | ||
Rühm | Putukad | ||
Kaitsekategooria | II kategooria | ||
Kirjeldus | Männisinelane (Boros schneideri) on II kaitsekategooria liik ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud seisus. Männisinelane on keskmist mõõtu 10-15 mm pikkune mardikas. Tema kitsas-piklik keha on üleni läikivalt tume- või mustjaspruun. Tal on iseloomulikult suur pea ning sellest pisut pikem ümardunud eesselg. Viimasel hakkavad silma hästi eristuv lame kesknõgu ning kaks vähem märgatavat külglohukest. Kattetiibade õmblus on keskosast tagapool vaostunud, muus osas aga kattetiivad viirgudeta ja siledad. Pea ja eesselg on jämeda, kattetiivad aga peene ja hõreda punkteeringuga. Oluline erisus kujult ja värvuselt sarnastest liikidest: männisinelasel pole karvastut. | ||
Direktiivi lisad | Loodusdirektiivi lisa II | ||
Liigi ohustatuse hinnang | 4. Ohualdis (28.10.2017) | ||
Ohutegurite kirjeldus | Peamine ohutegur on sanitaar- ja lageraie männisinelase elupaigas, ennekõike põlistes ja vanades männikutes. Üldisemalt öeldes peitub oht metsade (männikute) ekstensiivse majandamise asendumises intensiivsega, sest tavalises majandusmetsas kohtab seda liiki harva. Just seetõttu on mardika populatsioonid märgatavalt taandunud nii Rootsis kui ka Soomes ning peaaegu hävinud Kesk-Euroopas (Mannerkoski, 2001). Puisniidu tammedel elupaiga leidnud mardikat ei soosi aga nende biotoopide vähesus ja jätkuv kahanemine. Üksikutel juhtudel võib seda mardikat ohustada vanade (surnud) kaskede kõrvaldamine. | ||
| |||
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Malluste LKA, Malluste skv. (KLO1102024) Malluste looduskaitseala (KLO1000756) Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) Männisinelase püsielupaik (KLO3000002) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Männisinelase püsielupaik (KLO3000079) |