Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Metsamunk e. Lehberti kiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLahemaa rahvuspark (KLO1000511)
NimiMetsamunk e. Lehberti kivi
AsukohakirjeldusKäsmu poolsaar, Eru lahe kaldaastangul, 1 km Palganeeme tipust lôunasse, 0,1 km rannajoonest idas, metsas.
( LKR: 11.07.1998, 09:48:02 )
Kaitse<KAITSE>
Rahn ei ole vôetud kaitse alla. Paikneb Lahemaa Rahvuspargi territooriumil vabariikliku tähtsusega kivikülvi pirides. Kanda Lahemaa loodusmälestiste nimekirja. Tähistada.

( LKR: 11.07.1998, 10:22:21 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Lehbert, R. 1914. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung (Beiträge zur Baltischen Naturdenkmalpflege. Abt. I. Erratische in Estland. Reval.
2. Vilberg, G. 1924. Taimestik rändrahnudel. - Loodus nr. 11/12, lk. 569-575.
3. Eesti loodusmälestusmärke. Koost. G.Vilberg. Tartu, 1931.
4. Kents, P. 1935. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. / Eesti Loodus, nr. 1, lk. 10-13.
5. Linkrus, E. 1969. Russow ja Käsmu. - Eesti Loodus, nr. 11, lk. 701-705.
6. Kaasik, A. 1974. Käsmu looduse ôpperajad. Tln.,
7. Viiding, H. 1981. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. Lahemaa uurimused I, lk. 45-52.
Tartu Ülikooli haruldaste raamatute osakonnas on prof. E.Russowi fotokogus tema 10. juun. 1895.a. tehtud 2 stereofotot Metsamungast (Waldm;nch, inv. nr. 816 ja 817).
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Graniitrahn, n]rgalt migmatiitne, jämedateraline, punakaspruun. Pikkus 7,7 m, laius 5,3 m, kôrgus 3,6 m, maksimaalne ümb. 20, 9 m (môôtis K. Müürisepp 1990.a.).
Kerakujuline j'rskude, allosas negatiivse kallakusega külgedega rahn, mis on porsumise tulemusel krobelise pinnaga ning paljude kinnislôhedega. Viimastest üks suuremaid paikneb idaküljel keset kivi, teine lääneotsal rööpselt rahnu ülemisele kaldpinnale. Kinnislôhedes kasvab väikseid kuusekesi. Samblakate on laiguline, sest kivi järskudel külgedel kasvav sammal langeb tükati raskuse môjul aeg/ajalt alla. Kivi pinnal kasvab 1990.a. samblikke, kivi-imarat ja jänesekapsast. 1914.a. märkas R.Lehbert, et rahnul kasvab rikkalik floora. P.Kents kirjutas 1934.a., et "Lehberti aegne taimestik on hävitatud" (P.Kentsi 1934.a. suvise päeviku andmetel).
Rahn paikneb paljudel väikestel rändkividel; allapoole maapinda ulatub temast väga väikene osa. Ümbruskonnas esineb rikkalikult rändrahne.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendas K. Müürisepp
27. sept. 1986.a.; 28. aug. 1990.a.
(LKR: 11.07.1998, 10:18:00 )
SeisundHea. Sobiv objekt perspektiivse turistliku minimarsruudi / looduse ôpperaja "Ümber Käsmu poolsaare" jaoks. Nähtavuse parandamiseks harvendada metsa, mis kasvab Meremunga ja Metsamunga vahel.


( LKR: 11.07.1998, 10:20:02 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, teadusajalooline, maastikuline, ökoloogiline.
Uuritus<UURITUS>
Esmalt môôdab ja kirjeldab rahnu R.Lehbert /1, lk. 15/16; kriidipaberil "Beilage..." lk. 3 on toodud rahnust 2 fotot/, kes märgib, et nime "Waldmönch" on andnud kivile veerand sajandit tagasi prof. E.Russow. R.Lehbert sai rahnu pikkuseks 7,5 m, laiuseks 6,5 m, kôrguseks 5,5 m ja ümb. 21 m.
G.Vilberg nimetab rahnu Metsmungaks juba 1924.a. /2, lk. 572; 3, lk. 43/. 1934.a. suvel uurib rahnu P.Kents. Tema järgi on rahnu pikkus 7,5 m, laius 6,2 m, kôrgus 3,8 m ning ümb. 20,1 m.
H.Viiding on uurinud rahnu 1954.a. ja 1969.a. E.Linkrus kirjutab 1969.a. seoses E.Russowviga seotud kohtadest Käsmus /5/, ka Metsamungast ja näidatakse selle asukoht skeemil. Rahnu asukoht on märgitud veel A.Kaasiku 1974.a. avaldatud skeemil /6, lk. 7-8/.
1990.a. suvel teostas Metsmunga looduskaitselise revisjoni K.Müürisepp.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla