Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Vasaristi jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLahemaa rahvuspark (KLO1000511)
NimiVasaristi juga
AsukohakirjeldusTallinn - Narva ja Valgejôe - Loksa teeristist 5,5 km pôhja pool, viimasena nimetatud teest 70-90 m paremale.
( LKR: 09.12.1999, 08:44:13 )
Kaitse<KAITSE>
Üksikobjektina eraldi kaitse all ei ole, kuid kaitstus on tagatud asukohaga Lahemaa Rahvuspargis ja maastikulisel kaitsealal "Valgejôe org" (Eesti NSV MN määrused nr. 242 11. juulist 1957 ja nr. 119 06. aprillist 1959.a. ja selle lisa nr. 11).

( LKR: 09.12.1999, 09:04:59 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Heinsalu, Ü. Lahemaa salajôed. - eesti Loodus. 1977, nr. 5, lk. 306-309.
2. Miidel, A. Vasristi org. - Eesti Loodus. 1962, nr. 4, lk. 231-234.
3. Orviku, K. Jugadest Pôhja-eesti pangal. - eesti Loodus, 1935, nr. 5, lk. 124-127.
4. Orviku, K. Vasaristi salajôgi. - Eesti Loodus, 1936, nr. 1, lk. 27.
5. Teemusk, A. Pôhja-eesti jugade kôrgused. - Eesti Loodus, 1967, nr. 1, lk. 51-53.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Vasaristi juga asetseb samanimelisel ojal, mis suubub läänest Valgejôkke. Juga markeerib siin fluvioglatsiaalsete setete alla maetud Pôhja-Eesti paekalda serva. Joa juures ja joast ülesvoolu jäävad väikse karstiala - Vasaristi salajôe - tôusuallikad. Vasaristi juga, ôigemini kaskaad, koosneb kolmest suuremast astangust, millede kôrgused on 1,3; 1,4 ja 0,5m (A.Teemuski järgi vastavalt 1,3; 1,7 ja 0,6 m). Alates esimesest astangust (see koosneb ka kolmest ühe meetrilisele vahemaale jäävast astangust kôrgusega 0,94; 0,24 ja 0,11 m) langeb vesi tegelikult 10 m jooksul üle 9 astangu voolates 3,8 m. Juga on kujunenud Kunda ja Volhovi lademe lubjakividesse. Otsustades kanjoni pôhjal lahtise materjali seest leitud glaukoniitliivakivi ja diktüoneemaargilliidi tükkide järgi, on siin varem paljandunud ka Latorpi ja Varangu lademe kivimid.
Aluspôhja läbivad arvukad loode-kagusuunalised tektoonilised lôhed, millest väljuvad allikad. Ka joaastangute servad on samasuunaliste lôhede järgi.
Joa laius esimese astangu kohal on 5,6 m ja teise astangu kohal - 6,5 m. Joa taganemisel on tekkinud 60 m pikkune kanjon, mille sügavus joast môned meetrid pärivoolu on 5-6 m. Edasi kuru sügavus suureneb 9-10 m-ni. Valgejôkke suubunisel ulatub oru sügavus juba 28 m-ni.
Kanjoni ja joa kujunemine algas arvatavasti Antsülusjärve ajal.
KoostanudKoostanud:A.Miidel
17. juuli 1991. a.
(LKR: 09.12.1999, 08:59:48 )
SeisundHea. Joa vahetus läheduses on väike majapidamine, mis orgu ja juga ei riku.

( LKR: 09.12.1999, 09:00:31 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, turistlik. Head ordoviitsiumi kivimite paljandid kanjoni ja joa seinas. Joa teaduslikku väärtust ja omapära rôhutab seos karstiga. On üks ilusamaid pisijugasid eestis.
Uuritus<UURITUS>
LoodusobjektJoaastang
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald, Parksi küla