Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Langevoja e. Kohu juga | ||
| Loodusobjekt | Joaastang | ||
| Kaitsealune ala | Langevoja juga (KLO1000513) | ||
| Asukohakirjeldus | Tallinn - Narva ja Sillamäe - Vaivara teeristist 2 km lõunasse Sõtka jõe vasakul lisajõel, teest 100 m kirdesse. | ||
| Iseloomustus | Juba sillast alates on oja uuristanud paari meetri sügavuse oru, mis joa kohal ja sellest pärivoolu laieneb 12 m-lt paarikümne meetrini. enne joa astangut langeb vesi astmeliselt 1,2 m umbes 5 meetri ulatuses. Joa k?rguse kohta on saadud erinevaid andmeid: 5,2 m /5/ ja 3,3 m /4/. Käesoleva iseloomustuse koostaja mõõtis 1960.a. k?rguseks 5,0 m ja 1989.a. 3,5-3,9 m (s?ltuvalt m??tmiskohast). Mõõtmise erinevuse p?hjus pole selge (varingud?). Joaastangus paljanduvad alt-üles Varangu, Latorpi, Volhovi ja v?ib-olla isegi Kunda lademe kivid. Tänu kivimite erinevale vastupidavusele on joaastang alt ??nes paari meetri sügavuselt; ??nsus on k?ige sügavam glaukoniitliiva kihi kohal. Joa ees olevas madalas hiiukirnus, nagu ka joaastangu k?ige alumises osas paljanduvad diktüoneemaargilliidi kihid. Kanjoni seinas paljanduvad ka Pakerordi lademe oobulusliivakivid. Joast pärivoolu kanjoni sügavus küünib 10 m-ni. Kanjoni suunda ja joa taganemisprotsessi on m?jutanud rohked submeridionaalsed ja NO-suunalised tektoonilised l?hed. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, õppeotstarbeline. Head ordoviitsiumi kivimite paljandid kanjoni ja joa seinas. On üks maalilisemaid pisijugasid eestis | ||
| Kaitse | Riikliku kaitse all | ||
| Kirjandus | 1. Aaloe, A. Langevoja juga. - Looduskaitse teatmik. Tln. 1960, lk. 155. 2. Aaloe, A., Miidel, A. eesti pangad ja joad. Tln., 1967. 72 lk. 3. Kaasik, T. Kui palju on Eestis jugasid. - Eesti Loodus, 1973, nr. 11, lk. 672-673. 4. Kohava, P. Kohtla-Järve Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I. Seletuskiri. - Käsikiri. Ü/K "Metsaprojekt" Eesti Metsakorralduskeskus. Tln., 1985, 96 lk. 5. Martin, A. Pisiojad Ida-Alutagusel. - Loodusevaatleja. 1936, nr. 1, lk. 10-13. 6. Orviku, K. Jugadest P?hja-eesti pangal. - eesti Loodus, 1935, nr. 4, lk. 124-127. | ||
| Koostanud | Koostanud:A. Miidel november, 1990. a. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Sõtke küla Ida-Viru maakond, Sillamäe linn | ||