Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Meremunk, Russowi kiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLahemaa rahvuspark (KLO1000511)
NimiMeremunk, Russowi kivi
AsukohakirjeldusKäsmu poolsaar, Eru lahe ranna-astangul, 1 km Palganeeme tipust lôunasse, 30 m rannajoonest idas metsas.
( LKR: 10.07.1998, 12:15:02 )
Kaitse<KAITSE>
Paikneb Lahemaa Rahvuspargi territooriumil vabariikliku tähtsusega Käsmu kivikülvi piirides. Vôtta eriarvele. Tähistada. 1997.a. looduskaitse üksikobjekt.

( LKR: 10.07.1998, 13:42:40 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Lehbert, R. 1914. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung. Reval.
2. Vilberg,G. 1931. Eesti loodusmälestusmärke. Trt.
3. Kents,P. 1935. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. - Eesti Loodus, nr. 1, lk. 10-13.
4. Linkrus, E. 1969. E. Russow ja Käsmu. / Eesti Loodus, XII, nr. 11, lk. 701-705.
5. Viiding, H. 1981. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. / Lahemaa uurimused I, lk. 45-52.
6. Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt.
7. Prof. E. Russowi fotokogus (Käsmu ja selle ümbrus) Tartu Ülikooli haruldaste raamatute osakonnas on 2 stereofotot nimetusega "Seemönch" (nr.-d. 818 ja 819).
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Migmatiitgraniit rahn pegmatiitsete soonte ja pesadega. Pikkus 7,1 m, laius 4,7 m, kôrgus 4,4 m, ümb. 18,5 m. Pikergune, pôhiliselt ebakorrapärase nelinurga kujuline, järskude külgede ja ebatasase, astangulise laega rahn, lamab nähtavasti maa sees olevatel väikestel rändrahnudel. Lae edelapoolne osa langeb veidi ebatasasena SW/suunas umbes 15° kaldenurgaga, kirdepoolne aga terrassidena ebaühtlaselt kuni kivi järskude külgedeni. Rahnu läänekülg on kuni 3 m kôrguseni purustatud - tükid lamavad samas kôrval. Rahn on ka pragunenud. R.Lehbert oletab, et seda on tabanud kunagi välgulöök, ent märgib samas, et purunemise pôhjuseks on enamasti külmumine /1, lk. 15/. Sama autor kirjutab tihedalt vastu idakülge kasvavast remmelgast. See puu on alles veel 1990.a. ja vôimaldab kergema pääsu rahnu laele, kus leidub palju sammalt. Kôige madalam lae terrass on üleni samblakatte all, millest kohati kasvab läbi kivi-imar ja pôdrakanep. Peale selle esineb lael vesiheina, môned tustid kôrrelisi, maasikaid ja rahnu kirdeserval 2 m kôrgune pihlakapôôsas, 1 m kôrgune kuusk ning mustikapôôsaid. Ühes lôhes kasvab ka 8-9 m kôrgune mänd ja kuni meetri kôrgune noor kuusk. Rahnu ümbruskonnas, eriti rannas, on palju rändrahne.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendanud K. Müürisepp
27. sept. 1986a.a.; 27. aug. 1990.a.
(LKR: 10.07.1998, 13:39:25 )
SeisundRahuldav. Rahnule ei ole head vaadet rannateerajalt.
( LKR: 10.07.1998, 13:39:57 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, teadusajalooline, maastikuline, ökoloogiline, ôppeotstarbeline. Perspektiivne turismi ja looduse ôpperaja objekt.
Uuritus<UURITUS>
Esmakordselt môôdab ja kirjeldab seda rahnu R.Lehbert /1, lk. 15; kriidipaberil "Beilage...", lk. 4, 2 fotot rahnust/. Ta märgib, et sellele on nime "Seemönch" andnud veerand sajandit tagasi prof. E.Russow. 1931.a. G.Vilbaste koostatud Eesti loodusmälestusmärkide nimestikus kannab rahn nime "Merimunk" (Seemönch) /2, lk. 43/. 1934.a. suvel uuris Käsmu ümbruse suuri rändrahne P.Kents. Ta môôdab ja kirjeldab ka seda rahnu ning nendib, et seda ei tunta [laltoodud nimetuse all /3, lk. 13/. Ka E.Linkrus tôdeb, et kohalik elanikkond neid nimesi ei kasuta /4, lk. 704/. Meremungast teeb juttu H.Viiding /5, lk. 47/, kes aga oma 1986.a. brohsüüri ühel pilditahvlil toodud fotol on eksikombel esitanud selle nimetuse all teise, reaalselt meres seisva rahnu /6, ühel pilditahvlil lk. 40/41 vahel/. Meremunga uurimisega tegeles 1990.a. suvel
K. Müürisepp. Meremunga umbkaudne asend on näidatud Käsmu poolsaare skeemidel, mis on toodud A.Kaasiku broshüüris "Käsmu looduse ôpperajad", Tln., 1974, lk. 8-9 ja ajakirjas Eesti Loodus, 1969, lk. 703. H.Viidingu 1986.a. käsikirjalistest materjalidest nähtub, et ta arvas olevat ôige anda rahnule peale nimede "Seemönch" ja "Meremunk" ka "Russowi kivi" nimetus.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla