| |||
Nimi | Loosalu sood ja järved | ||
Loodusobjekt | Sood | ||
Kaitsealune ala | Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505) | ||
Asukohakirjeldus | Kaiu vald. | ||
Iseloomustus | Keila ja Käru jõe vahel veelahkmel kirde-edelasuunalises nõos asuv ümar rabamassiiv, jääpaisjärve setete alal, kus esineb tihedalt laukaid. Soo läbimõõt on 3 km, abs. kõrgus 76,1 m ja raba suhteline kõrgus 4 m. Kuni 7 m paksuse turbalasundi all on õhuke sapropeelikiht. Põhja- ja kaguosas ning kõrgsoo äärealadel levib madalsookaasik või segamets rikkaliku alustaimestikuga. Leidub moreenist koosnevaid soosaari. Üle poole pindalast on raba, mis on valdavalt laukaraba. Selle keskel asub suur Loosalu e. Kädva e. Venepele järv, mis on düstroofset tüüpi rabajärv, sügavus 5 m, pindala 34,1 ha. See on suurim rabajärv Eestis. Järv on tõenäoliselt jäänuk kunagisest suurest veekogust. Kaldail leidub üksikuid mände ja lehtpuid. Lainetuse tõttu on mõned puud vette langenud. Järv on nõrga läbivooluga, toitub peamiselt rabaveest. Kalu esineb vähe. Järves puuduvad kõrgemad taimed; fotoplankton on vaene, domineerivad mõned ikes- ja ränivetikate liigid. Leidub haruldasi plankte- reid (Alona rustica, acantheli Aptomus denticornis jt.). Zooplanktoni hulga ja koostise poolest kuulub keskmiste hulka; põhjaloomastik on vähene. Loosalu järv on teadus- likult väga huvitav. Nähtav väljavool sellest vana kraavi kaudu on Käru jõkke, varjatud väljavool Keila jõkke. Väike Loosalu järv - 3,4 ha asub Suurest järvest 200 m loodes. See on praktiliselt uurimata. Zooplantoni poolest sarnaneb rabalaukaga. Suurjärvega on ühendatud kinni- kasvava kraaviga. Abs. kõrgus 73,2 m. Järves on saari, kus pesitsevad hõbekajakad. Loosalu raba läänenõlval esineb 1,5 m sügavune omapä- rane kuiv lohk, kus turvast vaid 0,5 m. Selle all on moreen. Loosalu järvest läänes on umbes 100 m läbimõõduga metsa- tukk - Järvehiis. Sealt algab lahtine ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jälgitav veesoonena kuni Keila jõe ühe haru lähteni. | ||
Tähtsus | Teaduslik, eriti hüdrobioloogiline, ökoloogiline, veesäilitus- ala. Järve tähtsus on esteetiline. | ||
Seisund | Rahuldav. | ||
Kaitse | ENSV MN määrusega 25.05.81.1. nr. 340 loodi Loosalu sookaitseala pindalaga 867 ha. Loosalu järv ja selle valgala vajab täieliku kaitse kehtestamist, suure hüdrobioloogilise tähtsuse tõttu. Looduse õpperada tähistati 80-ndate alguses, uuendatud 1998. a. Maastiikukaitseala pindalaga 863 ha. | ||
Uuritus | Järve on uurinud hüdrobioloogid 1953-56 ja 1977 (A. Mäe- mets jt.). Raba käsitleb põhjalikult A. Loopmann oma kandidaadi- väitekirjas. | ||
Kirjandus | Eesti NSV Looduskaitsealuste territooriumide süsteem, perspektiivsed looduspargid ja kaitsealad. Käsikiri. Tartu, 1976. ENSV Metsamaj. ja Looduskaitse TUI. Paidla, A. Loosalu Paluküla looduse õpperada. - "Ühistöö", 14. aug. (nr. 95) ja 16. aug. 1984 (nr. 96). Monograafia "Eesti järved". Tallinn, 1968 käsitleb põhjalikult Loosalu järve. Past, A. 1997. Ökoskandist ökovallini. Petersoo, T. 1998. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele. - Eesti Loodus, 8, lk. 376-378. | ||
Koostanud | Ü. Heinsalu, A. Mäemets | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Järva maakond, Türi vald, Kädva küla Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla |