Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Naissaare Põlendikukivi e. Naissaare hiidrahnVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPõlendiku kivi (KLO4000917)
NimiNaissaare Põlendikukivi e. Naissaare hiidrahn
AsukohakirjeldusAsukoht: Harju maakond. Naissaar. Saare lõunaosas paikneva end. NL miinilao lääneosas, laoterritooriumi piirava kahekordse traattõkke ja selle läänevärava läheduses, miiniladu silmustena läbivate raudteeharude kõige läänepoolsema looke juures. Rahn hõredas palukamännikus. Kaugele nõhtav ja hõlpsasti leitav. Parim juurdepääsutee saare sadamast alul ca 700 m mööda raudteed loodesse, sealt raudteede kolmikhargnemise kohast piki kõige parempoolsemat haru kuni raudteesilmuse lõpuni - 2,5 km. Kokku sadamast rahnuni 3,2 km.


( LKR: 08.01.2000, 16:59:49 )
Kaitse<KAITSE>
Oli looduskaitse all (riiklik reg. nr. 37), kuid looduses tähistamata ning juurdepääsmatu erilise režiimiga militaarobjekti territooriumil. Kaitse tuleks juriidiliselt taastada.
Otsest ohtu rahnule maastikulisel kaitsealal praegu ei ole.

( LKR: 08.01.2000, 17:00:41 )
Kirjandus<KIRJANDUS>


øpik,A. Rõndkividest Eestis. Looduskaitse I. Tln., 1937, lk. 109.
Ratas, U. jt. Naissaare keskkonnaseisundi rekognostseeriv hinnang. Eesti TA økoloogia Instituudi aruanne. 1993.
Gustavson, H. Mõnda Naissaarest. Tln., Varrak, 1994, lk. 7-9.


Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Kallutatud tahuka kujuline peaaegu maapinnal lasuv meeliköitev hiidrahn. Edela- ja loodekülg tugevasti eenduvad kogu rahnu ulatuses, loode- ja kaguküljel rahn aheneb alusel.
Rahn 6,5-7 m kõrge, redelita otsa ronida pole püstseinte tõttu võimalik. Rahnul mõned kinnislõhed, üks neist kulgeb paralleelselt laega sellest 0,5 m madalamal.
Rahnul keskmine samblikukate, on ka värskeid murenemispindasid. Rahn külastatav, eemalt pilkupüüdev, ümbrus marjarikas ja risust suhteliselt puhas. Rahnul mõned õlivärviga maalitud kirjad, nüüdseks kustumas.
Kivimiliselt piiterliidi tüüpi rabakivigraniit, milles ääristega päevakiviovoiide esineb hajusalt.
10x4x7 m. ümbermõõt 26 m. Looduskaitse teatmik, 1960;
10,0x4,0x7,0 m. ümbermõõt 26 m. H. Viiding, 1986;
10x4x7 m. H. Gustavson, 1994;
10,6x5,9x3,1(?) m. ümbermõõt 27,7 m. U. Ratas jt. 1993;
10,6x7,4x7,0(?) m. ümbermõõt 28,8 m. E. Pirrus, 1997.
Nimetuse on rahn saanud metsa põlengust kivi ümber Krimmi sõja aegadel (A. Öpik, 1937).
Ilmselt on Naissaare raskendatud ligipääsetavuse tõttu tekkinud ja kirjandusse läinud suur segadus. Nimelt märgitakse kõrvuti Põlendikurahnuga ka Naissaare Hiidrahnu olemasolu, mille kohta on vaid ähmane viide "saare lõunaosas" ja ümbermõõt "üle 40 m". Ilmselt on tegemist ühe ja sama kiviga, mis hiljem on saanud Põlendikukivi nime. On võimalik, et ümbermõõtu tõhistav arv on alul antud äärmiselt ligikaudsena ning seetõttu hakanud eksitama. Selline paralleelkäsitlus on läinud kontrollimatult ühest teatmeteosest teise. Saare vabanemisel on tehtud hoolikaid otsinguid, kuid mingit teist suurt rahnu ei ole leitud, mistõttu versioon kahest rahnust tuleb kõrvale jätta.
KoostanudKoostanud:E. Pirrus
10. okt. 1997.a.
( LKR: 08.01.2000, 17:00:04 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Hea.
Hõlpsasti juurdepääsetav endise miinilao raudteetrasse mööda.


( LKR: 08.01.2000, 17:00:19 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maastikuline, teaduslik (hiidrahn), turistlik, rekreatiivne.
Uuritus<UURITUS>


A. Öpik - 1937, avaldanud foto ja seletanud nime päritolu. Määranud koostiseks Ahvenamaa graniidi;

U. Ratas jt. - 1992-1993, looduskaitserevisjon ja mõõdistamine, mingi arusaamatus rahnu kõrguse hindamisel (masinakirjaviga?);

E. Pirrus - 12.09. 1997.a., revisjonülevaatus ja võrreldav-metoodiline mõõdistamine ning põhiplaani koostamine. Võrvifoto.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Viimsi vald, Väikeheinamaa küla