Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Pollikivi = Sookalduse rahnVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPollikivi (KLO4000493)
NimiPollikivi = Sookalduse rahn
AsukohakirjeldusTartu maakond. Vara vald. Tartu - Kallaste maanteest ca 700 m põhja pool soostunud metsamassiivis, kuid suure magistraalkraavi ja sellest üle viiva betoonpurde läheduses.Raskesti leitav ja juurdepääsetav. Parim juurdepääs Sookalduse bussipeatusest, siirdudes siit Selgisele viivat kruusateed pidi 600 m kuni metsapiirini, ning sealt piki metsaäärt läände kulgevat rada jalgsi veel ca 600 m. Rada ristub magistraalkraaviga, mille betoonpurdest ca 10 m põhja pool tihedas võsarindes rahn asubki.
KaitseOn looduskaitse all 1938. a. (reg. nr. 227). Kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 186). Kasutatud nimetust "Polli talu suur kivi" 9x7x4 m. Kaitse tingimata säilitada. Objekt paremini teadvustada.
KirjandusGrewingk, C. Sb Ges. Dorpat, 1874, Bd. III, H6, lk. 479.
Tartumaa. Koguteos. 1925, lk. 104.
Eesti Loodus. 1938. Nr. 4, lk. 190 (foto).
Laugaste, E., Normann, E. Muistendeid Kalevipojast. Tln., 1959, lk. 190.
Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 282.
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1971, lk. 139.
Sama. Teine parandatud trükk. Tln. 1988, lk. 68.
Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna loodusobjektid. Käsikiri Keskkonnaministeeriumis (koostanud M. RAid). Tln., 1983, lk. 70-72.
Viidung, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986, lk. 65.
IseloomustusHiidrahn püstiste külgede, pealt tasase kuid 30o loodesse madalduva laega. Rahnule tõusta võimalik üksnes redelit või muud abivahendit kasutades.
Rahn on pindmiselt murenev ja kooruv, laiguti sammaldunud, kasvab ka rohttaimi ja kaks pihlakapuhmast. Varem on tal kasvanud ka puid.
Rahn kallutatud tahuka kujuline, kinnislõhedega, neist mõned kujundavad laepinna ja neid järgib ka rohtunud vöönd rahnu lääneküljel.
Pikkus 13,7 m; laius 4,25 m; kõrgus - m; ümbermõõt 29,0 m; maht ~104 m3 C.Grewingk, 1874
13 m; - 4,35 m; 29-30 m; A. Puutre, 1933
10,3 m; 5,4 m; 4,3 29,0 m H. Viiding, 1986
- - 3,4 m 27,57 m M. Raid, 1983
10,0 m 8,1 m; 4,0 m; 27,60 m E. Pirrus, 1999
Rabakivi, lähedane piiterliidile, vaid üksikute äärisovoiididega.
Rahnu peetakse üheks Kalevipoja lingukiviks. Rahnu nimetus pärineb endise Polli talu nimest, mille maadel ta asus.
C. Grewingk märgib, et kivil kasvanud 4 jalase ümbermõõduga kask, 19. saj. keskel aga koguni suur kuusk, mille välk purustas ja koos kivitükkidega eemale paiskas. Tõepoolest lamab kivi lähikonnas mitu sama koostisega kivitükki läbimõõduga kuni 1,5 m.
KoostanudE. Pirrus
SeisundHea. 1999. a. oli puust teeviit Sookalduse - Selgise tee ääres ning värvilise nööriga tähistatud rada kivini.
Rahnu juures looduskaitse tähist ei leidnud.
TähtsusMaastikuline, teaduslik - suurim rahn Tartumaal, hiidrahn. Tähtis orientiir metsas, turistlik vaatamisväärsus.
UuritusC. Grenwingk, 1874 - lähteandmed, mõõtmised ja tähelepanujuhtimine. A. Puutre, 1933 - Tartu Kommertskooli õppur, kena käsitsijoonis ja mõõtmised. M. Raid, 1983 - täiendav mõõtmine, põhiplaan, foto. E. Pirrus, 4.08. 1999 - revisjonülevaatus, mõõdistamine, põhiplaani koostamine, kivimimäärang, värvusfoto.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Peipsiääre vald, Sookalduse küla