Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Ehakivi ehk Ehalkivi ehk Linnukivi ehk VeljastekiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaEhalkivi; Ehakivi; Linnukivi; Veljastekivi (KLO4000487)
NimiEhakivi ehk Ehalkivi ehk Linnukivi ehk Veljastekivi
AsukohakirjeldusViru-Nigula kn., Letipea küla rannavees, Kunda metskond, kv. 83
KaitseVõetud looduskaitse alla 1937. a. (reg. nr. 199) ning riikliku kaitse alla vabariikliku tähtsusega üksikobjektina 1959. a. (reg. nr. 159). Kuna kevadine rüsijää hävitab selle juures looduskaitse tähise, tuleks see panna kaldale.
Kirjandus1. Eesti loodusmälestusmärke (koost. G.Vilbaste). Trt., 1931, lk. 44.
2. Looduskaitse I. Tln.,lk 180.
3. Laugaste, E.,Normann,E. Muistendid Kalevipojast. Tln, 1959, lk. 112, 116, 176, 512.
4. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 280.
5. Kumari, A.Ehalkivi - suurim rändrahn Eestis? Eesti loodus, 1974, lk 471-473.
6. Eesti NSV maapõue kaitsest. Tln.,1976, lk 157 (rahnu foto).
7. Laugaste, E., Liiv,E. Muistendid Vanapaganast. Tln, 1970, lk.89.
8. Viiding, H. Eesti mineraalid ja kivimid. Tln. 1984, Tah XXVIII,2.
9. Kumari,A. Kümme suuremat rändrahnu. Eesti Loodus, 1979, nr.7,462-465.
10. Joonuks, H. Kalevipoja paigad. Tln., 1982, lk.26-27, foto ja muist.
11. Viiding,H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. trt.,1986, lk.41,62, foto pilditahvlil lk.40 vastas, põhiplaan ja lõige (A.Kumari järgi) lk. 85.
12. Eesti Loodus, 1985, nr.3, lk. 142, H. Viidingu värvusfoto rahnust.
13. ENE 2, 1987, lk.477: rahnu värvusfoto ja tekst selle juurde.
IseloomustusVeidi korrapäratu munakujuline pegmatiit-hiidrahn, mille pikkus on 16,5 m, laius 14,3 m, kõrgus 7,6 m, ümbermõõt veepinnal 39,2 m, maksimaalne 49,6 m (A. Kumari). Suurim ümbermõõt on 1,5 m kõrgusel veepinnast. Vee- ja maapealse osa maht 930 m3. Suurim kõrgus saadud kivi põhjapoolse külje kohal, kus vee sügavus ca. 1 m. Suurima ümbermõõdu pind on 183 m2, vee- ja maapinna ümbermõõdu pind 112 m2.
Pegmatiit koosneb kuni 20-30 cm pikkustest K-päevakivi pruunikatest kristallidest, mis rahnu põhjapoolses osas on kivimi murenemise tulemusena selle pinnast väljaulatuvad.
Rahn asetseb liivasel laugrannal, teda ümbritsevad väiksemad kivid. Rahnus lõhesid. Liivarannast mandri pool kasvab ulatuslik roostik. Kivi on vanadel kaartidel märgitud meremärgina. Rahnul olnud vanasti meremärk (ilmneb ka A. Öpiku 1931.a. fotol).
KoostanudH. Viiding 23. aug. 1986. a.
Täiendanud: K. Müürisepp 23. okt. 1990. a.
SeisundRahuldav. Puudub looduskaitseline tähistus ja teeviidad selle juurde. Juurdepääs on raske pilliroo tõttu.
TähtsusTeaduslik, maastikuline. Maapealse osa mahu poolest üks suurematest rahnudest mandrijäätumisalal. Teaduslikult oluline haruldase kivimitüübi - pegmatiidi tõttu. Rahvapärimustega seotud.
UuritusA. Krikmann märgib 1922. a. et kivil olevat mitu nime: Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi jt. See olevat märgitud jua vanadel vene sõjakaartidel (1740). 1931. a. pildistab rahnu A. Öpik ja teatab, et rahnul on näha huvitavaid porsumisjälgi. 1973. a. ja ka hiljem korduvalt külastas H. Viiding rahnu, pildistas ja mõõtis teda ning määras kivimitüübi. 1973. a. suvel tegi geodeet A. Kumari rahnu tahhümeetrilise mõõdistamise, mille alusel määras selle mõõtmed ja mahu /5, foto lk. 471, põhiplaan lk. 472/. 6 astat hiljem märgib rahnu ümbermõõduks veepinnal 39,2 m /9, tabel lk. 463/. 1990. a. tegid objekti revisjoni E. Pirrus ja K. Müürisepp. E. Pirruselt 2 fotot ja värviline diapositiiv. eesti TA Geoloogia Instituudis säilitatakse H. Viidingu tehtud värvilisi diapositiive rahnust: 2 fotot formaadis 6x6 cm (1973. ja 1979. a.) ning üks foto formaadis 2x3 cm.
Ehakivi saanud nime sellest, et kaluritaludest vaadatuna selle kohal läinud päike looja. Teise versiooni järgi kogunenud selle kivi juurde küla tütarlapsed ja poisid käinud nende juurde ehale. Ehakivi on kalevipoja viskekivi. Sellega tahtnud kalevipoed Malla mõisa akna sisse visata, aga kivi läinud viltu ja kukkunud varem maha. teine viskekivi olevat kusagil Malla mõisa lähedale kukkunud /3/. Ühe muistendi järgi olnud Vanapagan Malla mõisnikuga riius ja südametäiega visanud Soomest kiviga. Ei jaksanud aga nii kaugele visata ja kivi kukkus Letipea neemele /7, muistend 75/.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Letipea küla