Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Treppoja joastik | ||
| Loodusobjekt | Joaastang | ||
| Kaitsealune ala | Treppoja; Treppoja astangud (KLO4001049) | ||
| Asukohakirjeldus | Treppoja kauplusest 100 m Tallinna poole, Tallinn - Paldiski mnt. ääres, Treppojal. ( LKR: 18.11.1999, 11:48:18 ) | ||
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Treppoja joastik asetseb samanimelisel ojal, mis algab ligi 10 km eemal Valkse küla lähedalt. Illurma ja Laulasmaa panganeemikute vahele jäävasse Lahepera pangalahte oja suububki. Siin oja laskub astmetena mööda Lasnamäe lademe kivimite paest pinda. A.Kumari (1968) andmetel on siin 6 astangut, milledest neljanda ja ühtlasi kôige suurema kôrgus 1,67 m, esimese ja viimase astangu kôrgus on vastavalt 0,54 ja 0,6 m. Teiste astangute kôrgused on väiksemad. Esimese ja viimase astangu vahel, s.o. 155 m ulatuses, langeb oja 5,56 m. Oja laius kôigub 6-15 m-ni. Oru sügavus on paar meetrit, kusjuures joastiku ees ei ole joa taganemisel tekkivat kanjonit, mis on ka arusaadav, sest jaostik kujutab endast oja poolt välja prepareeritud kihiastangut. Joastik on noor, tekkides kas Litoriinamere lôpul vôi Limneamere alul, kui Treppoja ümbrus kerkis merest. | ||
| Tähtsus | <TÄHTSUS> Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline. On hea paljand ordoviitsiumi Lasnamäe lademe kivimite uurimiseks. Kevadel ja sügisel suurveega meeleolukas paik, mis meelitab ligi paljusid loodushuvilisi. | ||
| Seisund | Hea. ( LKR: 18.11.1999, 12:26:19 ) | ||
| Kaitse | <KAITSE> On riikliku kaitse all (ENSV MN korraldus nr. 331-k, 13.03. 1959.a.). 1999. a. looduskaitse all üksikobjaktina. ( LKR: 18.11.1999, 12:29:07 ) | ||
| Kirjandus | <KIRJANDUS> 1. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. - Tln., 1967. 2. Haberman, H. Treppoja. - Eesti Loodus, 1937, 5. 3. Kaasik, T. Kui palju on Eestis jugasid. - Eesti Loodus, 1973, 11. 4. Kumari, A. Kui kôrge on Treppoja joastik. - Eesti Loodus, 1968, 7. 5. Orviku, K. Jugadest Pôhja-Eesti pangal. - Eesti Loodus, 1935, 3. 6. Teemusk, A. Pôhja-Eesti jugade kôrgused. - Eesti Loodus, 1967, 1. 7. Varep, E. Treppoja. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960. | ||
| Koostanud | Koostanud:A. Miidel 23. sept. 1991. a. (LKR: 18.11.1999, 12:25:56 ) | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla | ||