Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Hundiallikas | ||
| Loodusobjekt | Allikas | ||
| Kaitsealune ala | Alatskivi maastikukaitseala (KLO1000456) | ||
| Asukohakirjeldus | Tartumaa. Alatskivi vald. 1.5 km Alatskivi asulast loodepool. Endise Peatsekivi vesiveski lähedal, ürgoru vasakul veerul. | ||
| Iseloomustus | Hundiallikas avaneb Alatskivi ürgoru veerul endise Peatsekivi (Peatskivi) veski lähedal. 1999. a. oli allika kohas moodustunud piklik tiik mõõtmetega 5x8 m. Järelikult on tegemist aluspõhjast pärineva survelise vee avanemiskohaga maapinnal. Allikatiigike on sauna veevõtukohaks. Pakub teadushuvi kui võimalik survevee avanemise koht. Peatskivi veski asub Alatskivi alevikust 1,5 km loode pool. Siin asub ka Alatskivi jõe ääres Kalevipoja säng, selle kõrval Kooljamägi ning põhja pool Lästeniidu mägi. Esimene neist on olnud linnus I-II aastatuhandel, mis jäeti maha 12. saj. Linnuse ja Kokora tee vahel on muistne asula koht II aastatuhande algusest. Kooljamägi on Kalevipoja poolt kasukahõlmal kokkukantud, maha pudenenud liivast kerkis Lästeniidu mägi. Arvukalt on Kalevipoja viskekive - rändrahne. | ||
| Tähtsus | Teaduslik - survevee avanemine ürgoru veerul. Veekaitseline - vee kvaliteedi säilitamine Alatskivi jões; turistlik - haakub Alatskivi vaatamisväärsustega; maastikuline. | ||
| Seisund | Hea | ||
| Kaitse | Ei ole üksikobjektina looduskaitse all. Säilitada veekaitselise turismiobjektina. Vajab edaspidiseid teadusuuringuid. | ||
| Uuritus | A. Tammekann 1921 - maastiku uuringud; E. Varep 1960 - maastiku uuringud. K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus. | ||
| Kirjandus | Tartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. 186. Kas tunned maad. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 565. Looduse õpperajad. 1986. Koost. J. Eilart. Tallinn, Valgus, lk. 46-56. Kirt, K. 1988. Tartu rajoonis. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 80-81. | ||
| Koostanud | H. Kink, K. Erg | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Peipsiääre vald, Peatskivi küla | ||