Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Rõuge järvestikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaHaanja looduspark (KLO1000469)
NimiRõuge järvestik
AsukohakirjeldusVõrumaa, Rõuge vald, Rõuge.
KaitseOn maastikukaitseala "Rõuge järvestik" koosseisus, Haanja Looduspargis alates 1991. Soovitav säilitada sihtkaitsevööndina.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 87-89, 184-186, 395.
Lõokene, E. 1968. Allikalubja levik ja iseloom Haanja kõrgustikul. TRÜ Toimetised 213. Tartu, lk. 9-10.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus,, lk. 176-180.
Ploom, E., Veri, K. 1980. Võru rajoon. Siin ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 36-40.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 114-116.
Nature Conservation in Estonia. 1994. Comp. K. Peterson, Tallinn, Huma, p. 45.
IseloomustusHaanja kõrgustiku lääneosas 75 m sügavuses loode-kagu-suunalises orus on 7 järve - Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv. Järvede nõod on tekkinud termokarstiliselt vanasse orgu ning nad on Eesti sügavamad järved (keskmine sügavus 20 m). Ürgorg on 180 m sügavuselt lõikunud aluspõhja. Maapinna reljeef madaldub loode suunas, järvestiku väljavool Rõuge jõe kaudu Võhandu jõkke (ja Vagula järve). Kõik Rõuge järved on allikarikkad - eriti Valg-, Liin- ja Kahrila järv (vt. ka Ööbikuoru, Tindioru ja Hinnioru allikad).
Peamiselt allikatest toituv Rõuge Valgjärv asub merepinnast 117 m kõrgemal, pindala 5,4 ha ja sügavus 12,6 m, loodeotsast väljavool Suurjärve. Mineraalaineterikas vesi on aluseline (pH - 8,2-8,4). Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv.
Liinjärv asub Rõuge alevikust 0,5 km kagus, pindala 3,6 ha, sügavus kuni 11,5 m, abs. kõrgus 116 m. Oru kirdepervel Rõuge linnus 6-11 saj. ("liin"). Põhja poolt suubub sälkorg nn. Ööbikuorg, milles voolab allikaoja, kagust suubub Tindiorust Ajo allikaoja. Tindiorus võib jälgida allikalubja moodustumist tänapäeval. Avanevate allikate karbonaatühendi-rikas põhjavesi on põhjustanud sambla alumise, 10-15 cm paksuse osa kivistumist, s.t. on tekkinud urbne samblastruktuuriga allikalubi. Liinjärve vesi on aluseline (pH=7,7-8,4) ja mineraalaineterikas, väljavool ojaga Suurjärve. Muistend: Liinjärv uputas linna koos kiriku ja rahvaga.
Rõuge Suurjärv (Nõiajärv) asub Rõuge alevikus ja on Eesti sügavaim järv - 38 m. Pindala 13,5 ha, abs. kõrgus 116 m. Järves rohkesti kalda- ja põhjaallikaid. Suurjärve lõunakaldal on 6 allikat ja allikaoja, mille deebitid on vahemikus 0,1-2 l/s. Suurjärve äärt läbib Rõuge postkontori juurest algav matkarada, selle alguses oruveeru ülemises osas on kapteeritud tõusuallikas. Rakete kõrval on näha väiksed "keemiskohad", allika Q=0,1 l/s. Ülejäänud allikad on väiksemad langeallikad, mis moodustavad ojakesi. Tõusuallikast ca 100 m edasi on allikas uuristanud sälkoru ning voolab ojakesena (0,1 l/s) Suurjärve. Järvevesi on mineraalaineterikas, aluseline. Muistend: järve põhja vajus kirik, kus oli 7 venda.
Suurjärvest loode poole jäävad väiksemad järved - Kaussjärv (pindala 2,4 ha, sügavus 24 m, abs. kõrgus 116 m), Ratasjärv (pindala 6,9 ha, sügavus 19 m, abs. kõrgus 108 m) ja Tõugjärv (pindala 4,6 ha, sügavus 17 m, abs. kõrgus 108 m).
Kõige põhjapoolsem, Kahrila järv asub Rõuge alevikust 3 km loode pool, kõrgus 98,3 m merepinnast, pindala 35,2 m, sügavus 16,4 m. Orujärv pikkusega 2,3 km. Vesi aluseline (pH=7,4-8,4), mineraalainete hulk suur. Järve läbib Rõuge ehk Ajo jõgi, kirdekaldal paljandid ("Hinni kanjon") koopad ja allikad ning järvelupja. Allikad paiknevad tavaliselt oru põhjast 5-6 m kõrgusel ja vooluhulk ei ületa 0,1-0,2 l/s.
KoostanudH. Kink
E. Andresmaa
SeisundHea.
TähtsusJärved toituvad ülemdevoni karbonaatkivimitest avanevast allikaveest, vesi on külm ja hapnikurikas. Järvekallastel on Eesti paksemad allikalubja lasundid.
Geoloogiline, veekaitseline, maastikuline, turistlik. Koos rohkete allikate, sälkorgude, vesirajatiste ja lähedalasuvate karstiilmingutega moodustavad tervikulise hüdroloogilise kompleksi.
UuritusRiikoja, 1934;
Uljas, 1965;
Liiv, 1959;
Varep, 1960;
Kask, 1964; järvede kompleksuurimised 1952 ja 1957.a., mille põhjal on koostanud A. Mäemets raamatud.
Lõokene, 1960;
Andresmaa, Kõiv, 1998. - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Handimiku küla
Võru maakond, Rõuge vald, Jaanipeebu küla
Võru maakond, Rõuge vald, Kahrila-Mustahamba küla
Võru maakond, Rõuge vald, Kiidi küla
Võru maakond, Rõuge vald, Lauri küla
Võru maakond, Rõuge vald, Möldri küla
Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla
Võru maakond, Rõuge vald, Raudsepä küla
Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik
Võru maakond, Rõuge vald, Simmuli küla
Võru maakond, Rõuge vald, Tiidu küla
Võru maakond, Rõuge vald, Tindi küla