Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: SalusaarVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaNätsi-Võlla looduskaitseala (KLO1000201)
NimiSalusaar
AsukohakirjeldusNätsi, Vôlla ja Eassalu raba vaheline rabasaar, Pärnu - Lihula maanteest 1,5 km edelas.

( LKR: 07.02.1998, 20:00:41 )
Kaitse<KAITSE>
Ei ole looduskaitse all. Hästi eristuva pinnavormina ja
haruldaste eluvormide kaitsevööndina vajab säilitamist. Vôiks
olla maastikukaitseala sellest tulenevate metsamajanduslike ja
jahinduslike kitsendustega.

Märkus: Tänapäeval Nätsi-Võlla LKA koosseisus.

( LKR: 07.02.1998, 20:01:36 )

( LKR: 16.04.1998, 14:52:57 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

3 km pikkune, 100-300 m laiune edela - kirde-suunaline
lainja pinnaga looklev lauge künnis, mille suhteline kôrgus raba
pinnast ulatub kuni 7 meetrini. Pinnavormi tegelik kôrgus pole
rabastumise tôttu nähtav. Suurim kôrgus merepinnast ulatub
edelaosas 25,4 meetrini. Tôenäoliselt koosneb pinnavorm peamiselt
liustiku sulaveesetteist. Kirdepoolses osas paljandub madalas
kruusaaugus munakaline veeristikkruusliiv, kus munakad ja
suuremad veerised on peamiselt tardkivimilise koostisega, peenem
fraktsioon aga karbonaatne. Salusaar kerkis merest Antsülusjärve
staadiumi alguseks ja eksisteeris arvatavasti lühikest aega selle
väga madalaveelises osas rannalähedase saarena. Saarelise
staadiumi lühiajalisust ja intensiivse lainetuse môju puudumist
näitab asjaolu, et künnise nôlvadel puuduvad iseloomulikud
terrassid.
Suhteliselt viljaka mulla ja soodsama veerezhiimiga soosaare
taimkate eristub selgelt ümbritsevast rabamaastikust ja on
seetôttu tähelepanuväärne. Soosaarel on kotka pesapaik.
Kohati on metsas säilinud vanu kiviaedu, mis viitavad
kunagisele pôllustatusele. Praegu on üksikute kadakatega lage ala
vaid Salusaare edelatipus. Kahest talust soosaarel on järgi vaid
varemed ja alusmüürid.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp
26. nov. 1996.a.
(LKR: 07.02.1998, 20:01:12 )
(LKR: 16.04.1998, 14:52:39 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Hea.
Soosaarele saab ainult jalgsi, ei paku majanduslikku huvi.
( LKR: 07.02.1998, 20:01:25 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maastikuline, teaduslik (geoloogiline).
Uuritus<UURITUS>

Ei ole geoloogiliselt uuritud. Liustikutekkelise geneesi
üksikasjad pole seni selged: pole teada, kas pinnavorm on
tekkinud radiaalsena vôi marginaalsena liustikujää liikumise
suhtes.
R. Karukäpp ja U. Vahur, 27.08. 1996 - ülevaatus, piiride
täpsustus, seisundi hindamine, pinnavormi geneesi täpsustus.

LoodusobjektMandrijää setted ja pinnavormid
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Pärnu linn, Soeva küla