Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: NõVA VESKIJÄRV = TAMRA (TAMRE) JÄRVVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLäänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124)
NimiNõVA VESKIJÄRV = TAMRA (TAMRE) JÄRV
AsukohakirjeldusNôva metskond, kvartal nr. 20. Keibu lahest 6 km lôunakagus.
( LKR: 15.11.2000, 10:54:11 )
Kaitse<KAITSE>
Vôeti looduskaitse alla 22.04. 1964. a. Haapsalu raj. RSN TK poolt pindalaga 192 ha. P.Kohava (1988) teeb ettepaneku vôtta kaitse alla plaanil näidatud ala pindalaga 488 ha, mida toetame. Järv külgneb looduskaitsealuse Suursoo territooriumiga (kvartal 103). Keelata veetaseme alandamine, vete sissejuhtimine kuivendusaladelt ja lageraie. Paigaldada tuleohutussilte, rajada ja väljaehitada statsionaarsed puhkekohad.

( LKR: 15.11.2000, 11:30:30 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
Eesti järved. Tln., 1968.
Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
Loopmann, A. Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus. Tln., 1984.
Vilberg, G. Harjumaa läänepoolseimas nurgas.-Loodusvaatleja. 1933, nr. 4.
Kohava, P. Läänemaa Metsmajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri. Tln., 1988. Eesti Metsakorralduskeskus.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Litoriinamere taandumisel merest umbes 4500 aastat tagasi eraldunud järv, mille pindala on erinevatel andmetel kas 205,1 vôi 191,8 ha. Järve veepinna abs. kôrgus on 16,4 m. Sellesse voolavad ôgvendatud Tulimurru jôgi Hindaste järvest ja kraav Tänavjärvest ning maaparanduskraave. Väljavool toimub süvendatud Veskioja kaudu. A.Loopmanni (1984) järgi on järve valgla 23,5 km/2. Veevahetus toimub keskmiselt kaks korda aastas.
A.Mäemets (1977) liigitab selle järve pehmeveeliste segatoiteliste järvede hulka. Suurim sügavus on 3,0 m; keskmine 1,7 m, süvenemine pikaldane. Pôhi on pôhja- ja lääneosas, poolsaare kohal, liivane; idas liivakasklibune; mujal mudane. Vee läbipaistvus on 0,7-1,1 m, reaktsioon suvel aluseline (pH 7,8-8,0), talvel happeline (pH / 6,2). Orgaaniliste ainete hulk on suur; talvel on vesi rauarikas (o,7 mg/l). Suvel esineb tugev sinivetikate ôitsemine.
Veskijärve kaldavees esineb suhteliselt kitsas veetaimestiku riba, mis idakaldal on katkendlik. Massiliselt kasvab pilliroogu, esineb järvekaisel, ahtalehine hundinui ja tarnad. G.Vilberg (1933) märkis vesilobeelia tihedat esinemist järve pôhjaosa kaldavees, mis 1953. a. oli kadunud. Kaldad on ulatuslikult soostunud, kohati ôôtsikulised. Lôuna- ja läänekaldani ulatub raba, Veskiojast lôunas esineb suurem madalsoolaik, kus kasvab ka porssa.
Kaldaalad on enamasti tasased, abs. kôrgusega 17-19 m. Pôhjakallas on luiteline (abs. kôrgus kuni 27,1 m). Ümbruskonna suurim kôrgus on järvest 0,7 km lääneloodes, kus kôrge ja järsu alttuuleküljega luitel on kôrgus 30,0 m. Selle luite taga on suur kruusaauk, mille moodustamine ja lageraie tingis nimetatud luite elustumise.
Veskijärve kasutatakse puhkuseks. Selleks sobivad 600 m pikk rannalôik pôhjakaldal, 300 m randa idakaldal Järvetaga talu kohal ja läänekalda neem kahe meetri kôrguse luitega. Sisustatud puhkekoht (parkla, käimla, pingid) on pôhjakaldal.

KoostanudKoostanud:Ü. Heinsalu; A. Mäemets
november, 1993. a.
(LKR: 15.11.2000, 11:24:37 )
SeisundÜldiselt rahuldav. Puhkekohtadena kasutatavad alad on märgatavalt prahistatud ja autoradasid täis, kohati on omavoliliselt puid raiutud, esineb pôlengukohti. Tähistus puudub.
( LKR: 15.11.2000, 11:25:56 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maastikuline, rekreatiivne.
LoodusobjektVeekogu
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõmmemaa küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Vaisi küla