| |||
Nimi | Koroli müür (Koroli mägi) | ||
Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) | ||
Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal, Süvahavva külas Viia veski juures olevast sillast jõge mööda ligikaudu 1,8 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb sillast sõita mööda Leevile viivat külavaheteed 600 m itta ja siis edasi kagusse suunduvat taluteed veel 700 m, jõudes nii paljandi kohale jõeoru pervel. | ||
Iseloomustus | Edelast kagusse pöörava jõelooke tipus paikneva kõrge kaldajärsaku alumises osas paljanduvad 60 m pikkuses lõigus kuni 8,5 m paksuses Burtnieki lademe Abava kihistiku heledad kollakas- kuni pruunikashallid põimkihilised liivakivid. Põimkihiliste seeriate paksus 20-25 cm, valdav kallakussuund 145o . Esineb ka ristuvat põimkihilisust. Vahekihiti liivakivi roosakashall, tumepruunide vöötidega. Alumises osas on liivakivis pruunikashalli savi õhukesi läätsjaid kihte. Paljand on läbitud lõhedesüsteemidest suunaga 85o, 145o ja 170o, mis jagavad paljanduvad liivakivid kolmnurkseteks blokkideks. Paljandi jalam on vee piirist 1-1,5 m kõrgusel. Oma ulatuselt ja kõrguselt on ta säilunud peaaegu muutumatuna vähemalt viimase 35 aasta jooksul. 250 m allavoolu, järgmise jõelooke tipus, kus jõevool käändub idasse, on samal jõe kaldal järgmine väikese ulatuseline ja kuni 3,5 m kõrgune liivakivisein, Taropa mägi. Oma mõõtmetelt on ta viimase 50 aasta jooksul vähe muutunud, oma väikese ulatuse tõttu on aga see kollakate põimkihiliste liivakivide paljand leidnud kajastamist ainult spetsiaalsetes Võhandu maastikukaitseala käsitlevais trükistes. | ||
Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Maaliline ilusate tekstuuridega paljand. | ||
Seisund | Hea. Looduslikult säilinud kaua aega muutumatuna. Külastatav peamiselt paadituristide ja nende entusiastide poolt, kes läbivad kogu matkaraja. | ||
Kaitse | On kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. | ||
Uuritus | Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1957.a., kes paljandi liivakive on ka mineraloogiliselt uurinud. Tema andmed on TTÜ GI fondides ja neid on oma teaduslikes Burtnieki ladet käsitlevates publikatsioonides kasutanud nii H.Viiding kui ka A.Kleesment. 1964.a. mõõdistati liivakivisein E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. 1985.a. tegi paljandis litoloogilisi uuringuid A.Kleesment. 1998.a. revisjonülevaatuse käigus ei õnnestunud paljandit külastada. | ||
Kirjandus | On leidnud ära märkimist enamikus Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. | ||
Koostanud | A. Kleesment | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Süvahavva küla |