Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Sisupa müür | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) | ||
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal, Süvahavva külas Viia veski juures olevast sillast jõge mööda ligikaudu 2,3 km allavoolu. . Juurdepääsuks tuleb Põlva-Värska maanteel asuvast Sarvemäe asulast sõita mööda edelasse kulgevat külavaheteed kuni 1,3 km kaugusel asuva Ivaski-Joosepi taluni, kust algab piki jõe vasakut kallast suunduv metsatee. Seda mööda on paljandini umbes 750 m. | ||
| Iseloomustus | Kõrge kaldajärsaku alumises osas paljanduvad Burtnieki lademe Abava kihistiku kollakad liivakivid. Läbilõike maksimaalne paksus 3,5 m. Paljandi kõrgem, ülesvoolupoolne ots paikneb otse jõe kaldal 25 m pikkusel lõigul, laskudes otse vette. Edasi jätkub paljand jõest eemal metsas veel ligikaudu 50 m ulatuses. See osa on suures osas sammaldunud. Paljand on piki siledat lõhe pinda suunaga 140o, mistõttu kihilisust ei ole võimalik jälgida. Risti liivakiviseinale on teine lõhede süsteem suunaga 70o. Paljandi alumisest osast, veepinnast ca 1 m kõrguselt voolab peente niredena paljudest kohtadest välja vett. | ||
| Tähtsus | Teaduslik. | ||
| Seisund | Rahuldav kuni keskmine. Allavoolupoolses osas allub looduslikele kinnikasvamise protsessidele. Inimtegevuse poolt vähe kahjustatud, kuna asendi tõttu käidavatest teedest ja olulisematest paljanditest eemal külastatakse peamiselt paadituristide poolt. | ||
| Kaitse | On kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. | ||
| Uuritus | Mõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Teadaolevatest esimene ja ainus geoloogiline kirjeldus on tehtud 1985.a. A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatuse käigus 1998.a. suvel ei õnnestunud seda paljandit külastada. | ||
| Kirjandus | On leidnud äramärkimist enamikes Võhandu ürgorgu käsitlevates loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. | ||
| Koostanud | A. Kleesment | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Süvahavva küla | ||