| |||
Rekvisiit | Viljandi maakonnavalitsuse 21.08.1990. a määrus nr 296 | ||
Pealkiri | Viljandi maakonnavalitsuse määrus nr.296 Loodushoiust Viljandi maakonnas (tühistatud) | ||
Vastu võetud | 21.08.1990 | ||
Kehtib kuni | 12.02.2001 | ||
Sisu | VILJANDI MAAKONNAVALITSUS MÄÄRUS 21. august 1990. a. nr. 296 loodushoiust Viljandi maakonnas. Ära kuulanud Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaameti peaökokoogi H. Hallemaa ettekande ning läbi vaadanud esitatud materjalid, Viljandi Linnavalitsus märgib, et Sakala kõrgustiku ürgorgudest liigestatud ja järvederohke maastik ning Võrtsjärve orund järvega moodustavad maakonnas ainulaadse maastikulise kompleksi. Sellel on suur maastikuline, teaduslik, kalamajanduslik, taimestikuline, geoloogiline, kultuurilis-ajalooline jm. tähtsus ning rida maakonna piirkondi omab väga kõrget reakreatiivset e. taastavat väärtust ja eeldusi puhkemajanduse arendamiseks. Maakonna looduse ja maastike säilitamise ja hoidmise eesmärgil territooriumide ja loodusobjektide riikliku loodushoiu alla võtmise ja erinevatesse kaitsekategooriatesse viimise aluseks on Eesti NSV Metsamajanduse ja Luuduskaitse TUI 1976.a. koostatud perspektiivsete kaitsealade nimekiri, ü/k "Metsaprojekt" eesti Metsakorralduskeskuse poolt 1981. a. läbi viidud looduskaitseobjektide korraldusega antud loodushoiuobjektide ja parkide nimekiri ja täiendusettepanekud ning vabariigi teadusasutuste, eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, maakonna keskkonnaameti, organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete ning kodanike täiendavad põhjendatud ettepanekud ja soovitused. Käesoleval ajal omab Viljandi maakonnna territooriumist väärtust ja tähtsust ning vajab riikliu kaitse alla võtmist loodushoiuterritooriumide ja -objektidena 25851,6 ha. Tulenevalt ajalooliselt kõrgest kultuuristatuse astmest on vabariigiga võrrelduna maakonnas loodushoiu all tunduvalt väiksem pindala (vabariigis 01.jaanuari 1989.a. seisuga 14,3 %, kusjuures on tehtud rida mahukaid muutusi - täiendusi: Viljandi maakonnas tänase seisuga 7,2 %). maakonnas puuduvad rangemad kaitstavate territooriumide kategooriad. Esindatud on erinevad kaitsealade, mikrokaitsealade ja loodushoiuobjektide kategooriad. Vastavalt Viljandi Maakonnavolikogu 13.juuni 1990.a. otsusele moodustatakse perspektiivis Loodi ja karksi looduspark praeguste kaitsealade ja üksikobjektide ning puhkealade baasil. Klassikalisele e. konserveerivale loodushoiule kulutati maakonnas Viljandi Metsamajandis 1988.a. 29,0 ja 1989.a. 12,9 tuhat rubla. Lähtudes eeltoodust ja kooskõlas 23. veeruari 1990.a. seadusega "Eesti looduse kaitse kohta", Viljandi maakonnavalitsus määrab 1. Võtta riikliku loodushoiu alla lisas nr. 1 "Viljandi maakonna riiklikult kaistavate loodushouiterritooriumide ja -objektide nimekiri" toodud loodusobjektid. 2. Võtta teadmiseks lisas nr. 2 esitatud Viljandi maakonna ja vabariigi loodushoiu võrdlevas koondkokkuvõttes kajastav informatsioon. 3. Eesmärgiga tagada kaitse all olevate haruldaste taimede säilimine, mitte avalikkustada lisas nr. 1 kaitsekategooriate grupis "taimestiku mikrokaitsealad" toodud kasvukohti. 4. Kinnitada riikliku kaitse alla võetud loodushoiuterritooriumide ja -objektide kaitse korraldamise juhend-eeskiri vastavalt lisale nr. 3. 5. Kinnitada loodushoiulepingu vorm vastavalt lisale nr. 4. 6. Viljandi maakonnavalitsuse Keskkonnaametil: 6.1. sõlmida loodushoiulepingud kõigi maakasutajate ja -valdajatega hiljemalt 01. juuniks 1991.a.; 6.2. esitada hiljemalt järgmise aasta eelarve formeerimise ajaks Viljandi Maakonnavalitsusele ja Maakonnavolikogule ettepanekud loodushoiutööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamise kohta. 7. Lubada massiürituste läbiviimist riikliu kaitse alla võetud loodushoiuterritooriumidel ja -objektidel vaid selleks volitatud loodushoiuorgani ja maakasutaja nõusolekul, üldkasutatavatel puhkealadel ja laagriplatsides ning teistes massiürituste läbiviimise kohtades maakasutaja nõusolekul.. 8. Perspektiivis moodustada Loodi ja Karksi looduspark, milleks: 8.1. Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametil koos teiste allüksuste ja kohalike omavalitsusorganite ning vastutavate teadus- ja projekteerimisasutustega alustada 1990.a eeltöid nimetatud loodusparkide piiride ja pindalade täpsustamiseks, põhjendamiseks ja fikseerimiseks; 8.2. Loodi looduspargi moodustamine näha ette Loodi - Raudna, Nõmme liiviku, Polli mägede ja Holstre maastikukaitsealade baasil ning arvestada reservaladena Ahimäe, Pirmastu, Nõmme ja Pombre rekreatiivse väärtusega maastikke; 8.3. Karksi looduspargi moodustamine näha ette Karksi , Rutu mägede ja Muti järvede maastikukaitsealade ning Karksi, Mäeküla, Ruhijärve, Veisjärve ja Kariste puhkealade ning loodusmaastike baasil. 9. Tunnistada kehtetuks Viljndi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964.a. otsus nr. 1"looduse kaitsest Viljandi rajoonis". 10. Käesolev määrus koos lisadega avaldada lühendatult ajalehes "Sakala" ja trükkida omaette brosüürina koos ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjaga. 11. Perspektiivis koostada ja trükkida Viljandi maakonna loodushoiuterritooriumide ja -objektide kirjelduste, skeemide ja fotodega kogumik ning teha Viljandi Maakonnavolikogule vastav ettepanek selleks vahendite ettenägemiseks eelarves. 12. Kontroll käesoleva määruse täitmise üle panna Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametile. Maavanem R. Triisa Maasekretäri kt. K. Küttis
Lisa nr. 1. Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990.a.määrusele nr.296 VILJANDI MAAKONNA (RIIKLIKULT KAITSTAVATE) LOODUSHOIUTERRITOORIUMIDE JA -OBJEKTIDE NIMEKIRI A. KAITSEALAD (KA) A-I. MAASTIKUKAITSEALAD (Kam) 1. Õisu põrguoru maastikukaitseala 2. Holstre maastikukaitseala 3. Nõmme liiviku maastikukaitseala 4. Polli mägede maastikukaitseala 5. Karksi maastikukaitseala 6. Rutu mägede maastikukaitseala 7. Varesemägede maastikukaitseala 8. Loodi-raudna maastikukaitseala 9. Muti järvede maastikukaitseala 10. Raudna oru maastikukaitseala 11. Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) 12. Viljandi ürgoru maastikukaitseala Maastikukaitsealad kokku 2597,20 ha 12tk A-III TAIMESTIKU KAITSEALAD (Kat)
13. Halliste puisniit Taimestiku kaitsealad kokku 19,6 ha 1tk A-VI PINNAVORMIDE JA GEOLOOGILISED KAITSEALAD (Kag) 14. Lüütre oru kaitseala 15. Papioru kaitseala 16. Navesti orundi luidetekaitseala Pinnavormide ja geoloogilised kaitsealad kokku 129,7 ha 3 tk A- VIII JÄRVEKAITSEALAD (Kaj) 22. Õisu järvekaitseala 23. Ainja järvekaitseala (Ainejärve) 24. Sinejärve kaitseala (Ainja Sinejärv) 25. Karula järvekaitseala Järvekaitsealad kokku 424,2 ha 4 tk
B. MIKROKAITSEALAD (MKA) B-III Taimestiku mikrokaitsealad (MKAt) 1. Hallselja mikrokaitseala 2. Tilli kadastiku mikrokaitseala 3. Kiisa mikrokaitseala 4. Kaansoo mikrokaitseala 5. Raudna-Ruunaraipe mikrokaitseala 6. Närska botaaniline mikrokaitseala 7. Sammuli mikrokaitseala Taimestiku mikrokaitsealad kokku 12,0 ha 7 tk C. LOODUSHOIU OBJEKTID (LO) C-I MAASTIKULISED uKSIKELEMENDID (Mu) 1. Hendrikhansu põrgu 2. Lepa paljand 3. Vaida paljand 4. Koodiorg 5. Holstre kindralimägi 6. Jaama allikas 7. maimu koobas 8. Rutu allikas 9. Kärstna allikas 10. Suislepa paljand 11. Tarvastu Kullamägi 12. Lossimägede paljand Maastikulised üksikelemendid kokku 6,9 ha 12 tk C-II PARGID JA METSAPARGID (Pa)
13. Abja lastekodu park 14. Õisu park 15. Kõpu park 16. Olustvere park 17. Karksi park 18. Polli park 19. Pärsti park 20. Vardi park ja allee 21. Karula park koos järvedega 22. Lahmuse park 23. Lõhavere metsapark 24. Sürgavere park 25. Kärstna park koos puiestee ja kabelimäega 26. Tarvastu metsapark 27. Köhleri park 28. Kivistiku metsapark 29. Tusti metsapark 30. Vana-Võidu park 31. Viljandi Lossipark Pargid ja metsapargid kokku175,2 ha 19 tk C-III DENDRAARIUMID,DENDROPARGID JA KAITSEKULTUURID (D) 32. Halliste dendropark 33. Raudsepa dendropark Dendraariumid,dendropargid ja kaitsekultuurid kokku 3,8 ha 2 tk C-IV VILJAPUUD JA VILJAPUUAIAD (V) 34. Oti metsõunapuu 35. Õitsemäe metsõunapuu Viljapuud ja viljapuuaiad kokku -ha 2tk C-V PÕLISPUUD JA PÕLISPUUDE GRUPID (P) 36. Losu kuusk 37. Penuja tamm 38. Pöögle mänd 39. Halliste hiietamm 40. Kullamäe männid 41. Lipp-Lapi punane tamm 42. Uue-Kariste põlispuude grupp 43. Vana-Kariste hõberemmelgas 44. Soosaare põlispuude grupp (Järtsaare park) 45. Jõesaare kadakas 46. Oti pärn 47. Kullese künnapuu 48. Ristimänd 49. Upsi kask 50. Upsi tamm 51. Holstre pärnad 52. liiva mänd 53. Metsema (mänd) 54. Mustapali tamm 55. Polli tamm 56. Tammemäe tammed 57. Tõllamäe tamm 58. Väike-saadu pärnad ja pihlakas 59. karksi elupuud 60. Mägiste kuusk 61. Polli elupuu 62. Tuhalaane põlispuude grupp 63. Tuhalaane tamm 64. Kopli künnapuu 65. Marno (Saare) künnapuu 66. Pärnamäe pärnad 67. Pärsti saar 68. Rahetsema mänd 69. Ritsu tamm 70. Sabaku pärnad 71. Sinialliku seedermänd 72. Undi tamm 73. Aindu põlispuude grupp 74. Auksi jalakas 75. Taari künnapuu 76. Tamme künnapuu 77. Välgita pärn 78. Juhkami tamm 79. Kloostrimetsa kask 80. Kuressaare tamm 81. Kõõsi künnapuu 82. Kõõriko jalakas 83. Säga (Lõhmuse) pärn 84. Vooru tamm 85. Lemmjõe tamm 86. Murru pärnad 87. Laidoner, J Raba talu puiestee ja tamm 88. Muhulase kadakas 89. Mursi pärnad 90. Viiralti tamm ehk Tammekoori tamm 91. Viiratsi tammed 92. Väike-Kibe pärn 93. Kirikumõisa elupuu 94. Kirikumõisa tammed 95. Lõhislehine hõbevaher 96. Oru tn. tammed ja lõhislehine kask 97. Posti tn. põlispuud 98. Uueveski hõberemmelgas Põlispuud ja põlispuude grupid kokku 8,1 ha 63 tk C-VI RÄNDRAHNUD JA KIVIKuLVID (r) 99. Jaanikildi rahn 100. Õisu rahnud ja kivikülv 101. Kalevipoja tool 102. Liivassaare kivi 103. Ristivälja kivi 104. Jõesaare kivi 105. Laiakivi 106. Paksu suurkivi 107. Rõugu kivi 108. Kõrvi suurkivi 109. Tuhalaane rändrahn 110. Härjamäe rahn 111. Puiatu suurkivi 112. Auksi kivi 113. Lahmuse kivi 114. Lepakose kivi 115. Linnamäe kivi 116. Kivilõppe Kalevipoja kivi 117. Kivilõppe vanapagana kivi 118. Väluste rändrahn 119. Labidakivi ehk Muuga kabelikivi 120. tammeveski kivi 121. Sammuli rahn Rändrahnud ja kivikülvid kokku - ha 23 tk
LKR: 10.12.1997 19:29:41 |