Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1991.12.18 Harju MK Valitsuse määrus nr.232 Uute alade looduskaitse alla võtmisestVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud18.12.1991
RekvisiitHarju MK Valitsuse 18.12.1991. a määrus nr 232
PealkiriHarju MK Valitsuse määrus nr.232
Uute alade looduskaitse alla võtmisest
Sisu

EESTI VABARIIK

HARJU MAAKONNA VALITSUS

MÄÄRUS

18.12.91.a. nr.232

Tallinn

Uute alade looduskaitse alla

võtmisest.

Lähtudes Eesti NSV ülemnõukogu 15. detsembri 1989.a. seadusest "Eesti looduse kaitse kohta", teadusuuringutest

ja Harju Maavalitsuse määrusest 29.10.91.a., Harju Maavalitsus

määrab :

1.Moodustada Kolga lahe väikesaarte kaitseala pindalaga 245,9 ha ja kinnitada kaitseala eeskirjad vastavalt lisale

nr.1 ning piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.2.

2.Moodustada Türisalu kaitseala pindalaga 84,5 ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.3. ja piiride

kirjeldus vastavalt lisale nr.4.

3.Moodustada Vääna taimestikukaitseala pindalaga 203 ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.3. ja

piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.5.

4.Moodustada Tammiku taimestikukaitseala pindalaga 96,6 ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.6 ja

piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.7.

5.Moodustada Oti botaanilis-zooloogiline kaitseala pindalaga 361 ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale

nr.8 ja piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.9.

6.Kontroll käesoleva määruse täitmise üle jätta keskkonnahoiu nõunik R. Rannamäele.

Maavanem M. Zernand

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr.1

Harju Maavalitsuse

määrusele nr.232

Kolga lahe väikesaarte kaitseala

kaitse-eeskirjad

Kolga lahe väikesaarte kaitseala eesmärk on saarte kompleksne kaitse, mis tagaks liigirikka floora omapäraste

taimekoosluste, linnustiku ja hallhüljeste koloonia kaitse. Saared on olulised fooniandmete saamiseks ja

rannageoloogiliste protsesside uurimisel.

Kaitsealal on keelatud:

1.Hüljeste koloonia säilitamiseks Põhja- ja Lõuna-Malusi ning Vahekari saarte külastamine aastaringselt, ülejäänud

saartel ja nende ümbruses 200 m ulatuses lindude pesitsusajal aprillist kuni 20. juulini;

2.telkimine ja lõkete tegemine;

3.taimede kollektsioneerimine;

4.püsivaatlusaladel igasugune inimtegevus;

5. suvilate ja puhkebaaside rajamine;

6.jahipidamine, v.a. röövulukite laskmine;

7.kalapüük on keelatud Malusite saarterühma rannikust kuni 1 meremiili kauguseni.

Looduskasutus.

1.Metsamajanduslikust tegevusest on lubatud hooldus-, kujundus-, ja sanitaarraied.

2.Külastamine toimub Harjumaa Looduskaitseameti poolt kehtestatud korras.

3.Igasugune maastiku ilmet muutev tegevus kuulub kooskõlastamisele Harjumaa Looduskaitseametiga.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr. 2

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

KOLGA LAHE VÄIKESAARTE KAITSEALA

ASUKOHA KIRJELDUS

Kaitseala asub Põhja-Eesti rannikul Kolga lahes ja koosneb 10 saarest: Rammu saar (96,6 ha) koos kahe

väikesaarega- Laiakari (0,2 ha) ja Allu saar (0,7 ha), Pedassaar (93,3 ha), Koipsi ehk Koipse saar (33 ha), Rohusi

ehk Rohusaar (11,2 ha), Umblu ehk Umbloo saar (1,6 ha), Põhja-Malusi (4,3 ha), Lõuna-Malusi (3,0 ha) ja Vahekari

saar (2,0 ha).

Saari (Rammu, Koipse) uhub läänest Kaberneeme laht, Rohusi, Umblu ja Pedassaar asuvad Kolga lahe päras

mandri ranniku läheduses, Malusite saarterühm jääb Kolga lahe suudme alale.

Saarte üldpindala on 245,9 ha ja nad on Tallinna RV MM Jägala metskonna halduses.

Maastikuliselt kuuluvad saared Põhja-Eesti rannikumadaliku juurde.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr.3

Harju Maavalitsuse

määrusele nr.232

Türisalu kaitseala ja Vääna kaitseala

kaitse-eeskirjad

Kaitsealade eesmärk on kaitsta unikaalseid põõsasmarana-loo alasid, samuti antud maa-alal kasvavaid ENSV

Punase Raamatu liikemusta tuhkpuud, aasnelki ja looduskaitse alla kuuluvat eesti soojumikat.

Türisalu kaitseala on maastikuliselt huvipakkuv oma 30 m kõrguse klindiga, milline on "Eesti ürglooduse

Raamatu" objekt.

Kaitsealal on keelatud igasugune inimtegevus, v.a.:

1.lammaste karjatamine;

2.heina niitmine käsitsi;

3.kerge tallamine (juhuslik käimine), s.h. ala külastamine.

4.masinate parkimine parkimisplatsidel.

Maasekretär V. Ambos

Lisa nr.4.

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Türisalu kaitseala piiride kirjeldus

Türisalu kaitseala, pindala 84,5 ha, asub Keila külanõukogu piirides, Tallinna RV MM Keila-Joa metskonna

kvartalitel 15 ja 16.

Põhjas on kaitseala piiriks Lohusalu laht, lõunas riigi tagavaramaa ja Tallinna-Kloogaranna maantee, läänes

Vääna metskonna piir, idas Keila-Joa metskonna kvartali 14 piir.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr.5

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Vääna kaitseala piiride kirjeldus

Vääna kaitseala asub Keila k/n piires Ranna sovhoosi, riigi tagavaramaa ja Tallinna RV MM Vääna metskonna

maadel- pindalaga 203 ha.

Kaitseala koosneb kahest eraldiseisvast tükist.

I maatükk asub Tallinna RV MM Vääna metskonna kvartalitel 101, 102, 103 200 m laiuselt Väänaposti-Vääna

maantee ääres.

II maatüki lõunapiiriks on Vääna-Keila-Joa maantee. Idas on piiriks Vääna alev. Põhjapiiriks Ranna sovhoosi

maaalal paiknev kiviaed kuni Tallinna RV MM Vääna metskonna kv. 55-ni. Kv. 55-st läheb piir mööda metsateed

tagasi Vääna-Keila-Joa maanteeni. Kv. 54 jääb kaitsealast välja. Kv. 53-l läheb piir eralduste 2 ja 3 vahelt kv.53

kirdenurka. Edasi hõlmab kaitseala 450 m laiuse ja 1450 m pikkuse maa-ala riigi tagavaramaast.

Maasekretäri k.t. V. Ambo

Lisa nr. 6

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Tammiku taimestikukaitseala kaitse-eeskirjad

Tammiku taimestikukaitseala on moodustatud 22 haruldase taimeliigi, s.h. ENSV Punase Raamatu punasel lehel

oleva lõhnava käoraamatu, kasvukohtade säilitamiseks. Lisaks sellele on kaitseala eesmärk kaitsta allikasoid kui

haruldasi ökosüsteeme.

Tammiku taimestikukaitseala pindala on 96,6 ha. Maa eraldatakse põhimaakasutajate maadest mahaarvamata.

Kaitsealal on keelatud:

1.maaparanduslikud tööd;

2.teede ja elektriliinide rajamine ning muud pinnast kahjustavad ja ökosüsteeme muutvad tööd.

Kaitsealal on soovitav raiuda võsa ning intensiivistada karjatamist ja niitmist.

Kaitsealal ettenähtud kaitsereziimi kindlustab maavaldaja.

Raied kooskõlastada Harjumaa Looduskaitseametiga.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr. 7.

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Tammiku taimestikukaitseala asukoha ja

piiride kirjeldus

Kaitseala asub Kose k/n ,ühistu "Kuivajõe" ja Mahtra RV MM Tammiku metskonna territooriumul ning koosneb

kahest eraldiseisvast osast.

Põhjapoolne osa hõlmab Mahtra RV MM Tammiku metskonna kv. 62 tervenisti pindalaga 26 ha.

Lõunapoolse osa pindala on 70,6 ha.

Põhjas piirab seda maa-ala Tammiku metskonna kv. 97 täies ulatuses. Idas läheb piir ühistu "Kuivajõe" maadel

mööda kuivenduskraave kuni Tammiku metskonna kv. 112 ja 113 piirisihti Kohila- Jägala maanteeni. Lõunas on

kaitseala piiriks Kohila-Jägala maantee. Läänes Tammmiku metskonna kv.111 piirisiht ja kuivenduskraav ühistu

"Kuivajõe" võsastunud karjamaadel.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr.8

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala

kaitse-eeskirjad

Oti botaanilis-zooloogiline kaitseala paikneb ühistu "Kuivajõe" ja Mahtra RV MM Siniallika metskonna

territooriumil ja tema eesmärk on 13 haruldase taimeliigi, sealhulgas väga haruldaste hariliku sügislille ja

kevadkrookuse, kasvukohtade säilitamine. Samuti on vaja tagada üliharuldase looma- lendorava- elutsemispaikade

kaitsmine.

Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala pindala on 361 ha. Maa eraldatakse põhimaakasutajate maadest

mahaarvamata.

Kaitsealal on keelatud:

1.maaparanduslikud tööd;

2.teede ja elektriliinide rajamine ning muud pinnast kahjustavad ja ökosüsteeme muutvad tööd;

3.jahipidamine (v.a. varitsusjaht metssigadele).

Kaitsealal on soovitav niitmine ja raiuda võsa ning mõõdukas karjatamine.

Metsamajanduslikud tööd (raied, metsade taastootmine) kuuluvad

kooskõlastamisele Harjumaa Looduskaitseametiga.

Kaitsealal ettenähtud kaitsereziimi kindlustab maavaldaja.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

Lisa nr. 9

Harju Maavalitsuse

määrusele nr. 232

Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala

asukoha kirjeldus ja piirid

Kaitseala asub ühistu "Kuivajõe" ja Mahtra RV MM Siniallika metskonna territooriumil.

Põhjas on kaitseala piiriks Kolga - Jägala maantee ja Pirita jõgi kuni Siniallika metskonna kv.102 ja 103 nurgani.

Idas läheb piir kv.102 ja 103 piirisihti mööda ühistu "Kuivajõe" maadeni ja sealt mööda kuivenduskraavi

raiesmikuni, kust pöördub läände. Lõunas on kaitseala piiriks metsa ja heinamaa piir kuni Siniallika metskonna

maadeni. Sealt mööda metskonna piiri ühistu "Kuivajõe" maadele ja sealt mööda metsa piiri kuivenduskraavini.

Kaitseala läänepoolseks piiriks on kuivenduskraav mööda põllumaa ja heinamaa piiri loode suunas ning mööda

metsa- ja põllumaa sihti põhja suunas kuni Kohila-Jägala maanteeni.

Maasekretäri k.t. V. Ambos

LKR: 26.11.1997 11:35:33

Seosed: peida ,kuva
Dokumendiga seotud kaitsealused alad ja üksikobjektidVääna maastikukaitseala (KLO1000427)
Kämbla looduskaitseala (KLO1000509)
Tammiku looduskaitseala (KLO1000144)
Türisalu maastikukaitseala (KLO1000143)
Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)