| |||
Rekvisiit | RT I,1994,3,20 | ||
Pealkiri | Vabariigi Valitsuse määrus 8. detsembrist 1993.a. nr. 387 Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodamise kohta | ||
Vastu võetud | 08.12.1993 | ||
Sisu |
AVALDATUD : RT I 1994, 3, 20 REDAKTSIOON : VV m 20.06.95 nr. 244 jõust.13.07.95 RT I 1995, 59, 1008 v m 03.03.95 nr. 92 jõust.22.03.95 Eesti Vabariigi Valitsuse m ä ä r u s 8. detsembrist 1993.a. nr. 387 Tallinn, Toompea Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamise kohta Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja 1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus m ä ä r a b: 1. Moodustada Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Ördi sookaitseala ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala baasil Soomaa Rahvuspark. (VV m 20.06.95 nr. 244 jõust.13.07.95) 2. Reorganiseerida Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ja selle kaitsetsoon ning Harilaiu botaaniliszooloogiline kaitseala nende senistes piirides Vilsandi Rahvuspargiks (Saare maakond). 3. Nimetada Karula maastikukaitseala ümber Karula Rahvuspargiks. (EV V m 03.03.95 nr. 92 jõust.22.03.95) 4. Keskkonnaministeeriumil: 1) töötada kahe kuu jooksul välja ning kinnitada Soomaa ja Karula rahvuspargi põhimäärused ja kaitse-eeskirjad; 2) töötada kolme kuu jooksul välja ja esitada kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks käesoleva määruse punktides 1 ja 3 nimetatud rahvusparkide tsoneerimiskavad; 3) näha ette alustada Soomaa ja Karula rahvuspargi administratsiooni komplekteerimist ja keskuste väljakujundamist 1994. aastal. 5. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11.juuli 1957.a. määruse nr.242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1957, 14, 125) punkt 2 Vaika Riikliku Looduskaitseala, Harilaiu botaanilis-zooloogilise keeluala ja Halliste puisniidu botaanilise keeluala asutamise osas; 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21.septembri 1971.a. määruse nr.457 "Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 43, 454) punkt 1 Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ümbernimetamise osas; 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a. määruse nr.497 "Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta" (ENSV Teataja 1979, 43, 521) punkt 1 Karula maastikukaitseala moodustamise osas; 4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25.mai 1981.a. määruse nr.340 "Sookaitsealade moodustamise kohta" (ENSV Teataja 1981, 22, 311) lisa 1 "Moodustatavate sookaitsealade nimestiku" punktid 4 (Valgeraba), 6 (Ördi), 8 (Kikepera) ja 9 (Kuresoo); 5) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8.juuni 1987.a. määruse nr.319 "Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni ja Kurtna Riikliku Maastikukaitseala moodustamise kohta" (ENSV Teataja 1987, 24, 349) punkt 1 Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni moodustamise osas. Peaminister M. LAAR Keskkonnaminister A. TARAND Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL
Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamise kohta 08. 12. 1993/387 (RT I 1994,3, 20)
Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja 1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Moodustada Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Ördi sookaitseala ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala baasil Soomaa Rahvuspark käesoleva määruse lisas nr. 1 ettenähtud piires. (Pärnu ja Viljandi maakond). 2. Reorganiseerida Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ja selle kaitsetsoon ning Harilaiu botaanilis-zootehniline kaitseala nende senistes piirides Vilsandi Rahvuspargiks (Saare maakond). 3. M 03. 03. 1995\92) Nimetada Karula maastikukaitseala ümber Karula Rahvuspargiks. 4.- 6- Välja jäetud. Lisa nr. 1 Soomaa Rahvuspargi piiri kirjeldus Soomaa Rahvuspargi (edaspidi - rahvuspark) põhjapiiriks Viljandimaal on Navesti jõgi, alates Halliste jõe suudmest kuni Kaansoo metskonna kvartalini 59, kust rahvuspargi piir (edaspidi piir) pöörab mööda kvartali 59 idapiiri lõunasse. Kvarlali 59 lõunatipust suundub piir piki kraave kagusse kvartali 84 eraldiseni 17 sealt edelasse kuni kvartali 98 eraldiseni 5, edasi kagusse kvartali 98 eraldiseni 15 ja kirdesse kvartali 98 eraldiseni 4, kust jätkub mööda kvartali 98 eraldise 14 põhjapiiri, kvarlali 99 eraldise 20 põhja- ja kirdepiiri ning kvartali 99 eraldiste 21 ja 22 põhjapiiri. Edasi kulgeb piir mööda kraave ja sihte: lõunaedelasse kvartali 119 eraldiseni 14, lõunasse kvartali 119 eraldiseni 18 ja kagusse kuni metsateeni kvartali 119 eraldises 27. Mööda teed kulgeb piir edelasse kvartalite l19 ja 131 vahelise sihini, piki seda 230 m itta ning pöördub siis mööda kraavi edelasse kuni kvartali 131 eraldiseni 22. Järgnevalt on piiriks kvartali 131 eraldise 23 põhja- ja idapiir, edasi kirde-edelasuunaline kraav läbi Vastemõisa metskonna kvartalite 7 ja 6, seejärel kvartalite 6 ja 10 vaheline piirisiht ning kvartalite 5 ja 9 vaheline piirisiht kuni Hüpassaare ojani (kraavini). Edasi kulgeb piir piki Hüpassaare oja (kraavi) lõunasse ja edelasse kuni kvartalini 4, seejärel mööda kvartalite 4 ja 12 vahelist piirisihti lõunasse ning kvartalite 12 ja 38 vahelist piirisihti itta kuni Ilbaku-Kuusekäära maanteeni. Mööda Ilbaku-Kuusekäära teed suundub piir 400 m lõunaedelasse Vastemõisa metskonna kvartali 38 eraldise 21 idatipuni, seejärel 250 m mööda taluteed lõunakagusse ning mööda Lemmjõge pärivoolu kuni Paelamaa oja suudmeni, seejärel mööda Paelamaa oja kuni Raudmetsa talu (58) maadeni. Edasine piir kattub Raudmetsa (58) ja Pilliroo (57) talu maade lõuna- ja idapiiriga ning seejärel Vastemõisa metskonna kvartali 80 idapiiriga, kusjuures rahvusparki ei kuulu kvaratali 80 eraldised, 6, 13, 14, 15 ja 16. Piir jätkub kvartali 110 eraldise 10 idapiirina, pöördub seejärel piki magistraalkraavi 200 m itta ja siis mööda kraavi läbi kvartali 111 selle kagunurka. Piiri järgneva lõigu moodustab kvartali 120 eraldise 1 lääne- ja lõunapiir, seejärel suundub piir 300 m mööda kraavi lõunasse, jätkub kvartali 120 eraldise 15 põhjapiirina ning kulgeb siis mööda kraavi risti läbi kvartali 121. Edasine piir kattub kvartali 122 läänepiiriga, kulgeb piki Paelamaa vahtkonna teed itta kvartali 115 edelanurka ning sealt lõunasse kvartalite 114 ja 122 idapiirina, kusjuures rahvusparki ei kuulu eraldised 8 ja 9. Edasi suundub piir mööda Vastemõisa metskonna kvartali 159 põhja- ja idapiiri, kvartali 163 idapiiri (kusjuures eraldis 117 jääb rahvuspargist välja). Vanaveski metskonna kvartali 114 idapiiri ja kvartali 123 idapiiri (kusjuures eraldised 8, 13, 14, 15, 16, 17 22, 23 ja 26 jäävad rahvuspargist välja) Piir järgib kvartali 132 põhjapiiri ning seejärel Kivistiku talu (A 15) maade lõunapiiri, jätkudes mööda Sauga oja kuni selle suubumiseni Raudna jõkke. Rahvuspargi piir kulgeb allavoolu piki Raudna jõge kuni selle ühinemiseni Kõpu jõega, jätkub 130 m allavoolu kuni põhjakirdest suubuva kraavini, läheb mööda seda põhjakirdesse kuni Vanaveski metskonna maadeni ning järgib seejärel kvartali 134 lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, kvartali 129 läänepiiri, kvartali 120 lõunapiiri, kvartali 119 lõuna- , lääne- ja põhjapiiri ning kvartali 111 läänepiiri. Edasi suundub piir mööda Ivaski-Kuusekäära teed lääne suunas kuni Vastemõisa metskonna kvartali 131 edelanurgani, läheb sealt mööda kraave Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge ülesvoolu kuni Vanaveski metskonna kvartalini 1. Sealt kulgeb piir mööda Vastemõisa ja Vanaveski metskonna vahelist piiri lõunasse, jätkudes mööda Uia oja läbi Vanaveski metskonna kvartalite 1, 6, 13, 14, 23, 22, 32 ja 43 ning Tipu metskonna kvartalite 95, 96 ja 98. Seejärel kattub piir Tipu metskonna kvartalite 98 ja 97 lõunapiiriga ja 400 m ulatuses kvartali 128 läänepiiriga, jätkudes piki kvartaleid 128 ja 131 läbivat kraavi. Edasi on piiriks kvartali 131 lõuna- ja edelapiir, kvartali 151 põhjapiir, kvartali 150 põhja- ja läänepiir ning kvartali 149 lõunapiir kuni Kõpu-Tipu maantee äärse elektriliini trassi servani. Mööda elektriliini kirdeserva läbib piir Tipu metskonna kvartalid 149, 148, 147, 126, 125,113, 112 ja 111, jätkub seejärel kvartali 111 põhja- ja läänepiirina ning kvartali 122 ida- ja lõunapiirina, kusjuures kvartali 122 eraldised 18, 19, 20 ja 21 jäävad rahvuspargist välja. Kvartali 122 läänetipust kulgeb piir mööda Halliste jõge 400 m ülesvoolu kuni kraavi suudmen, mööda kraavi kuni kvartali 142 põhjapiirini ning seejärel mööda kvartali 121 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 109 läänepiiri, kvartali 108 põhjapiiri ja kvartali 91 kagupiiri kuni Tipu-Räksi teeni. Edasi lääne suunas kattub piir 1800 m ulatuses Räksi teega, seejärel Tipu metskonna kvartalite 88 ja 87 lõunapiiriga, kvartali 102 ida- ja lõunapiiriga, kvartalite 115, 135 ja 157 idapiiriga ning lõpuks Tipu ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga. Pärnumaa osas kattub piir Põlendmaa ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga kuni Põlendmaa metskonna kvartali 156 edelanurgani. Sealt alates on rahvuspargi piiriks kvartali 156 lääne- ja põhjapiir, kvartali 160 lääne- ja põhjapiir, kvartalite 142 ja 130 läänepiir, kvartali 118 lõunapiir, kvartali 117 lõuna- ja läänepiir kvartalite 107 ja 84 läänepiir, kvartali 63 lõunapiir, kvartali 62 lõuna- ja läänepiir ning kvartalite 40, 27 ja 14 läänepiir. Taali metskonnas järgib piir kvartalite 137 ida-ja põhjapiiri, kvartalite 123 ja 95 läänepiiri, kvartali 94 lääne- ja loodepiiri ning kvartali 71 lääne-, põhja- ja idapiiri. Seejärel suundub piir lõunasse, jättes rahvuspargist välja Taali metskonna kvartali 96 eraldised 5, 6, 7 ja 8, ning edasi Kompusel ja -Vireksaare teed pidi kuni kvartali 97 eraldiseni 4. Sealt kagu suunas läheb piir mööda kvartali 97 eraldiste 4 ja 11 edelapiiri ning mööda kvartali 98 keskosa ida-läanesuunalist kraavi kuni eraldiseni 22, jättes rahvuspargist välja Vireksaare talumaad. Edasiseks piiriks on Taali metskonna kvartali 75 lõunapiir kvartali 76 lõuna- ja idapiir, kvartali 69 lääne- ja põhjapiir, kvartali 62 lõuna- ja idapiir, misjärel piir suundub kvartali 62 kirdenurgast mööda kraavi ja Halliste puisniidu botaanilise kaitseala põhjapiiri Halliste jõeni. Mööda Halliste jõge kulgeb piir Riisa sillani, sealt mööda Riisa-Jõesuu maanteed kuni Taali metskonna kvartali 54 läänenurgani, mööda kvartali 54 läänepiiri Navesti jõe- ni ja piki Navesti jõge kuni Halliste jõe suudmeni. Märkus: Piirikirjeldus on koostatud Kaansoo, Tipu, Vanaveski ja Vastemõisa metskonna osas 1990. aasta ning Põlendmaa, Taali ja Välinõmme metskonna osas 1988. aasta metsakorralduse andmete alusel. | ||
| |||
Seotud fail | 1993_08det_nr3_art20 (pdf, 0.4 MB)> |