Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Mõsumägi (Kakumägi, Haavasaare kalju)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiMõsumägi (Kakumägi, Haavasaare kalju)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Saesaare hüdroelektrijaama paisust jõge mööda ca 1,8 km ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb mööda paisu lähistelt algavat ja mööda Ahja jõe paremat kallast kulgevat metsateed minna põhja suunas ligikaudu 1 km, jõudes nii paljandini.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikelemendina. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikus Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib paljandi kohta leida andmeid:

Anso H. 1924. Õppereiside juht. Tallinn, 118 lk., lk.91.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 60. (käsikiri).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 63.
IseloomustusLigikaudu 16 m kõrguse kaldajärsaku alumises osas paljanduvad kuni 6 m paksuselt Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Liivaseinas vahelduvad hallikas- ja roosakasvalged kihid. Valdavalt keskmiselt tsementeerunud liivakivis on tugevalt tsementeerunud liivakivi vahekihte. Keerulise, kohati hargneva mustrina on liivakivis roostevärvi pindu. Paljandi alumises osas on kaks 1-2 cm paksust tugevasti tsementeerunud roostevärvi kihikest, mille vahel olev liivakivi on roosakaspunane ja tugevalt tsementeerunud. Paljandi ulatus on üle 100 meetri.
Paljandi jalamil on vanasti olnud suur koobas, kuhu olevat peidetud vanatondi kuld. Praegu on koopasuu Saesaare paisjärve vee all.
Mõsumäe nimetus on tulnud sellest, et see oli 19. sajandil kohalike elanike pesupesemise koht. Ümbruskonna peredes oli sel ajal vähe kaeve, sest põhjavesi oli sügaval. Loputamas olla pesu käidud siin veel 20.sajandi alguses. Kalju kannab kohalike hulgas ka Kakumäe nime, mis on tulnud selles piirkonnas hulganisti pesitsevate kakkude järgi, kelle jaoks on metsas rohkesti õõnsate tüvedega haabu. Kakkude kaugele kostvad huiked tekitavad pimedatel öödel kõheda tunde. Vähem on kasutatud paljandi kohta lähimast talukohast tulenevat Haavasaare kalju nime.
KoostanudA. Kleesment 14.01.2000
SeisundKeskmine. Paljandiseina alumine osa on jõe erosiooni tõttu püsinud värskena. Ülemisest servast on toimunud kinnikasvamine.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuuri-ajalooline.
UuritusOli teada kui huvitav loodusobjekt ja soovitatav turistide külastuspaik 20.sajandi esimesel poolel. Kaardistati A.Ivaski poolt 1940.a. Geoloogilised lühikirjeldused tehti 1948 ja 1951.a. E.Mark-Kuriku ning 1951.a. A.Verte poolt. Detailkirjelduse paljandist tegi 1957.a. H.Viiding. Maastikukaitseala skeemile kanti objekt E.Kumari poolt 1968.a. Ahja ürgoru maastikukaitseala objektide revisjonülevaatuse käigus 1998.a. suvel ei õnnestunud seda paljandit külastada.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla