Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jägala jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaJägala juga (KLO4000058)
NimiJägala juga
AsukohakirjeldusKoogi külast 1 km pôhja poole, Jägala jôe alamjooksul.
( LKR: 17.02.2000, 11:05:50 )
Kaitse<KAITSE>
On riikliku kaitse all (ENSV MN korraldus nr. 331-k, 13. märtsist 1959). 1999. a. üksikobjektina looduskaitse all.

( LKR: 17.02.2000, 11:43:00 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Aaloe,A. Jägala juga. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 154-155.
2. Aaloe,A., Miidel,A. Eesti pangad ja joad. Tln., 1967, 72 lk.
3. Arold, I. Jägala ümbruse geomorfoloogiast - Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1959. Tln., 1960, lk. 5-20.
4. Kaljuvee,J. Jägala joa tagasinihkumisest -Loodusvaatleja. 1931, nr. 16, lk. 179-182.
5. Krausp,C. Jägala joa omapärasusi aastaaegade kestel. - Loodusvaatleja. 1937, nr. 2, lk. 34-37.
6. Miidel,A. Andmeid Pôhja-Eesti orgude geomorfoloogiast (vene k.). - ENSV TA Toim. Geol.-Keemia. 1967. XVI. Nr.3. lk. 250-261.
7. Miidel,A. eesti jugade uurimisest. - Eesti maapôue kaitsest. Tln., 1976, lk. 96-107.
8. Orviku,K. Jugadest Pôhja-Eesti pangal. - Eesti LOodus. 1935. nr. 5,lk. 124-127.
9. Teemusk, A. Pôhja-Eesti jugade kôrgused. - Eesti LOodus. 1967, nr.1, lk. 51-53.
10. Venjukov, P.N. 1882. (vene k.).
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Koogi küla lähedal suubub Jägala jôgi samanimelisse, Ruu ja Jôelähtme klindineemikute vahel jäävasse klindilahte. Paekalda servalt laskub jôgi 8,1 m kôrguse joana (A.Teemuski järgi on joa kôrgus keskosas 7,2 m, servadel 7,5-7,8 m; I.Aroldi andmetel 7,8 m). Joa laius on 60-70 m, kuid seda ainult veerikastel aastatel.
Geol.-kand. S.Mägi andmetel paljanduvad joa astangus ülevalt alla:
0,3 m - Aseri lademe hallid kôvad väikeste glaukoniidi teradega lubjakivid, milledes on allosas valgeid ooiide.
2,9 m - Kunda lademe hallid (allosas pruunikad) kôvad paksukihilised dolomiidistunud lubjakivid, mis sisaldavad väikseid glaukoniidi teri ja katkestuspindasid. LAde lôpeb mergli vahekihtidega savikate lubjakividega.
2,4 m - Volhovi lademe helehallid kôvad lubjakivid, keskosas - mugulja tekstuuriga sagedate mergli vahekihtidega. Lademes leidub glaukoniiti.
1,5 m - Latorpi lademe dolomiidistunud rohkete savikate mergli ja savi vahekihtidega lubjakivid; valdab nôrgalt tsementeerunud glaukoniitliiv, otse paekihtide all 0,2 m glaukoniitliivakivi.
0,2 m - Varangu lademe hall savi roheliste glaukoniitsete ussikäikudega.
0,7+ m - Pakerordi lademe mustjaspruun diktüoneemaargilliit.
Joa seinas paljanduvatesse pehmetesse kivimitesse on tekkinud sügav kulbas, mille tôttu pealmised kivimid ulatuvad karniisina ette. Arvatakse, et joa ette on tekkinud langeva vee uuristusel kuni 6 m sügavune hiiukirn. On tôenäoline, et selle seintel paljanduvad ka juba obolusliivakivi kihid. Joa geoloogiline ehitus (peal kôvemad, all pehmemad kivimid) on tinginud joa taandumise ülesvoolu. Tekkinud kanjoni pikkus on 280 m, sügavus 12-14 m.
Joa teke algas tôenäoliselt Antsülusjärve III faasi ajal, kuid joa intensiivne taandumine ilmselt hiljem, kui jôgi hakkas erodeerima Latorpi ja Varangu lademe kivimeid Limneamere alguses, s.o. 4500 a. tagasi. Joa taandumist on soodustanud arvukad loode-kagu- ja kirde-edelasuunalised diaklassilôhed. Tundub, et nendega on määratud ka kuruoru ida-lääne suund.
Kanjoni parempoolme veer on järsak, vasakpoolne laugem ja terrassidega. J.Kaljuvee arvates on kanjoni vasakul veerul 3 veski aset, mis pärit Taani ajast, XIV-V sajandist ja Rootsi ajast. Ta leidis, et 1688-1931. aasta vahel on juga taandunud kiirusega 17,3 m/100 a. P.Venjukov kirjutab, et joa taandumiskiirus on 15,2 m/100 a. I.Aroldi järgi on see tunduvalt väiksem - 3,7 m/100 a.

UURITUS JA <KIRJANDUS>
1. Aaloe,A. Jägala juga. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 154-155.
2. Aaloe,A., Miidel,A. Eesti pangad ja joad. Tln., 1967, 72 lk.
3. Arold, I. Jägala ümbruse geomorfoloogiast - Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1959. Tln., 1960, lk. 5-20.
4. Kaljuvee,J. Jägala joa tagasinihkumisest -Loodusvaatleja. 1931, nr. 16, lk. 179-182.
5. Krausp,C. Jägala joa omapärasusi aastaaegade kestel. - Loodusvaatleja. 1937, nr. 2, lk. 34-37.
6. Miidel,A. Andmeid Pôhja-Eesti orgude geomorfoloogiast (vene k.). - ENSV TA Toim. Geol.-Keemia. 1967. XVI. Nr.3. lk. 250-261.
7. Miidel,A. eesti jugade uurimisest. - Eesti maapôue kaitsest. Tln., 1976, lk. 96-107.
8. Orviku,K. Jugadest Pôhja-Eesti pangal. - Eesti LOodus. 1935. nr. 5,lk. 124-127.
9. Teemusk, A. Pôhja-Eesti jugade kôrgused. - Eesti LOodus. 1967, nr.1, lk. 51-53.
10. Venjukov, P.N. 1882. (vene k.).
KoostanudKoostanud:A. Miidel
25. juuli 1991. a.
(LKR: 17.02.2000, 11:38:38 )
SeisundVäga hea.
( LKR: 17.02.2000, 11:38:51 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, ôppeotstarbeline ja rekreatiivne. Joa astang ja kanjoni parempoolne veer on üks alam-ordoviitsiumi kihtide paremaid paljandeid Eestis. Ta on hästi ligipääsetav ja vaadeldav, mistôttu on loodushuviliste meelisobjektiks Tallinna läheduses.
LoodusobjektKärestikud, kosed ja joad
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Koogi küla