Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Pühalepa Tõllu kivi = Vanapagana kivi | ||
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi | ||
| Kaitsealune ala | Vanapagana kivi; (Tõllukivi) (KLO4000471) | ||
| Asukohakirjeldus | Hiiumaa kaguosa. Suuremõisast 700 m kirdes, Pühalepa kirikust 200 m põhja pool, Pühalepa - Vahtrepa - Keremi tee ääres, teest ida pool, endisest Pühalepa kõrtsist 40 m, Kõrtsi talu lähedal. Hõlpsasti leitav. Topokaardil näidatud. | ||
| Iseloomustus | Paesel aluspõhjal paiknev väheldase ümbermõõduga, kuid suure kõrgusega sammaldunud rahn, 2-3 läbiva lõhega. Küljed järsud, põhja suunas eenduv. Kivi pinnal on oma- pärane roheline kirme ja esineb rohkesti auke, millede läbimõõt on valdavalt mõni millimeeter. Koostis: pürokseniit, kesk- kuni jämedateraline, melano- kraatne (varem ekslikult nimetatud gabroks või koguni graniidiks). Mõõtmed: pikkus 3,3 ; laius 2,3 ; kõrgus 2,7; ümb. 9,4 m - K. Müürisepp, 1989. Rahn on tuntud Suure Tõllu, Leigeri ja Vanapagana viske- kivina. Viimane sihtinud sellega Kõpust Pühalepa kirikut. Kivil olla näha ka Vanapagana hobuse kabja jälg. Rahnust 100 m põhja pool asub 18 m lai ja 2,3 m kõrge kivihunnik - Otimägi, milles on kive läbimõõduga kuni 1 m. Sellesse hunnikusse toonud vanad meremehed iga mere- sõidu eel kivi, et sõit korda läheks. Kivihunnikut hüütakse "põhilise leppe kivid" ja see on looduskaitse all alates 1962. a. Ühe rahvajutu järgi on kivihunniku all kalme. | ||
| Tähtsus | Teaduslik (harvaesinev kivimitüüp), muistenditega seotud, maastikuline. | ||
| Seisund | Rahuldav. Juures looduskaitse tähis. | ||
| Kaitse | Pühalepa Tõllu kivi võeti looduskaitse alla 1937. a., reg. nr. 83; teistkordselt 1959. a., reg. nr. 75. | ||
| Uuritus | H. Mardiste, 1958 - mõõdistamine, kirjeldamine, põhiplaan. H. Viiding, 1953 - ülevaatus, foto (arhiivis). M. Raid, 1986 - lühikirjeldus, asukoha joonis. K. Müürisepp, 1989 - täiendavad andmed. | ||
| Kirjandus | Eisen, J. 1913, lk. 154. Looduskaitse I. 1937, lk. 180, öeldud, et maht on 12m3. Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, 1970, lk. 37, 65-72, 247, 355, 447. Laugaste, E., Liiv, E., Normann, E. Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. Tallinn, 1963, lk. 355, 447. | ||
| Koostanud | E. Pirrus | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla | ||