Kaitsealune ala | Tagamõisa hoiuala (KLO2000332) |
Nimi | Suuriku pank |
Asukohakirjeldus | Saaremaa, Kihelkonna vald. Tagamõisa poolsaare kirdenurgal, Undva külast kirdes.
|
Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Väärib kogu ulatuses 100 m laiuselt kaitse alla võtmist. Lubada turismi, geoloogilisi uuringuid. Keelata panga rikkumine, fossiilide korjamine, paemurdmine, ehitustegevus.
Märkus: Tänapäeval Tagamõisa hoiuala koosseisus. |
Kirjandus | Luha, 1930
Aaloe, 196O lk. 131
Aaloe, Miidel, 1967, lk. 65
Kaljo (toim.), 1970 lk. 245, 251
Radionova, Einasto, 1986 lk. 165
Rubel, Brazauskas, Musteikis, Puura, 1991
|
Iseloomustus | Järsaku pikkus 1,6 km, kõrgus 20 m. Aluspõhjalise
osa kõrgus peaagu (m. Paljanduvad Jaani lademe Mustjala ja Ni-
nase kihistike kivirnid. Läbilõike kirjeldus ülalt alla:
0,00-1,50 pinnakate
1,50-2,30 kollakashall järaedetriitne biornorfne lubjakivi, ko-
hati sisaldades brahhiopoodide rikkaid kihte. Komp-
leks on õhukese- kuni keskmisekihiline.
2,30-4,68 kollakashall ohukesekihiline jämedetriitne kuni bio-
morfne lubjakivi. Fossiilidest rohkesti brahhiopoode,
gastropoode, vähemal määral rugoose.
4,58-6,15 kollakashall õhukese- kuni keskmisekihiline jämedet-
riitne, kohati biomorfne lubjakivi, tasemeti massili-
selt brahhiopoode.
6,15-6,95 hall kuni sinakashall savikas lubjakivi roheka merg-
li kelmete ja vahekihtidega. Kivim keskmise kuni pak-
sukihiline. Alumises 0,60 m osas tihedalt krinoidide
fragmente.
6,95-7,03 rohekashall savikas mergel.
7,03-7,75 rohekashalli savika mergli ja halli peenedetriidilise
lubjaka mergli vaheldumine. Detriit krinoidide frag-
mentidest.
Piir Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistike vahel 7,03 m ta-
semel. Panga keskmises kolmandikus on jälgitav horisontaalsete
kihtide asendumine ebakorrapärase kujuga biohermidega. Viimased
on ehitatud põhiliselt sammalloomadest. Panka läbivad tektoonili-
sed lõhed.
|
Koostanud | T.Märss
E.Jürgenson |
Seisund | Hea. Oli NSVL sõjaväe poolt rangelt valvatud territooriumil, seetõttu kahjustamata. |
Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, teaduslik.
Panga panga järel suuruselt kõrgeim rannajärsak läänesaartel
Ulatuslikul rannalõigul on võimalik uurida kivimite lasuvustingimusi, koostist, selle muutumist |
Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |