Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Lemmikneeme Tulekivi e. Sihi Suurkivi | ||
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi | ||
| Kaitsealune ala | Aegna saar (KLO1000111) | ||
| Asukohakirjeldus | Aegna saare Lemmikneeme kaelal hõredas männikus, Lemmikneeme kivikülvis. | ||
| Iseloomustus | Aegna saare suurim rabakivirahn, mille pikkus on 12,5 m, laius 8,4 m, kõrgus 3,6 m ja ümb. 35,1 m. A. Kumari (1986) järgi on see mahu poolest Eesti rändrahnude hulgas 26. kohal. Selle pealispind on vähemurenenud. Esineb arvukalt peamiselt püstiseid pragusid. Üks pragu on kallal (25 kraadi) ja kulgeb paralleelselt kivi laega, mis on põhja suunas kallak. Rahnu ida- ja läänekülg on püstised, kohati vertikaalsed. Lael ja külgedel kasvab kohati sammal, samblikke esineb külgedel hõredalt kuni keskmiseni. Lael on taimestikku väga vähe, sage kivi otsas käimine on selle hävitanud. Mõnes praos kasvab kivi-imarat. Lael on kolm tuleaset, üks värske. Neid kohtades on kivi pind kuumusest koorunud siledaks. Tulekivi kõrval kokkupuutes kasvab 3 mändi. Pinnakate rahnu ümbruses - liiv. Rahn on osaliselt mattunud tuiskliiva. Tulekivi olevat kasutatud märgutule kohana kaluritele, er nad pimeduses saart leiaksid. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, rekreatiivne (metsapargis), turistlik, õppeotstarbeline. | ||
| Seisund | Ei ole rahuldav. Kivi otsas käidakse sageli ja selle peal tehakse ajaviiteks tuld. Asub aktiivse puhkuse tsoonis Aegnal. | ||
| Kaitse | Tulekivi võeti esmakordselt looduskaitse alla Sotsiaalministri otsusega 4.03.1939.a. Suurkivi nime all (reg.nr. 346). 1959.a. võeti vabariikliku kaitse alla Tulekivi ehk Sihi Suurkivi nime all (reg.nr. 39). Kivi juures on looduskaitse tähis. Sellele tuleks lisada teave, et tule tegemine kivil on keelatud. | ||
| Uuritus | Uuritud ja mõõdetud mitme uurija poolt. Andmeid, fotosid ja slaide on A. Öpikult (1933), H. Viidingult (1986) jt. Ülaltoodud mõõtmed sai K. Müürisepp. | ||
| Kirjandus | 1. Loodushoid ja turism 5. Lk. 287. 1939.a. 2. Kumari, A. Rändrahnude kolmas kümme. // "Edasi", Nr. 78, 3.04.1986. 3. Gustavson, H. Aegna. Tln. 1976. 4. Looduskaitse teatmik. Tln. 1960. Lk. 269. 5. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986. Lk. 63. | ||
| Koostanud | K. Müürisepp 02.09.1991 (parandused 2002) Ü. Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa | ||