Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Vaivara sinimäed | ||
| Loodusobjekt | Kuppelmaastiku elemendid | ||
| Kaitsealune ala | Vaivara maastikukaitseala (KLO1000450) | ||
| Asukohakirjeldus | Narva sovh.; Sinimäe asulas ja sellest läänes, Sinimäe kn. | ||
| Iseloomustus | Kolm omavahel ühenduses olevat seljakut, mis moodustavad ida-läänesuunalise mäeaheliku pikkusega üle 3 km. Läänepoolseim on Tornimägi (abs. k. 70 m), keskmine - Põrguhauamägi (abs. k. 82,3 m) ja idapoolseim - Pargimägi (abs.k. 84,6 m). Sinimägede suhteline kõrgus on kuni 30 m. Nende põhjanõlvad on kohati peaaegu vertikaalsed, lõunanõlvad aga suhteliselt lauged, minned sujuvalt üle tasandikuks. Mägede siseehitus on mitmekesine. Lõunapoolsed lavajamad osad koosnevad kruusast ja liivast. Tornimäe põhjanõlva järsakus paljanduvad aseri ja lasnamäe lubjakivid. Ka Pargimäe koosneb lubjakividest. Leitud on isegi sinisavi. Lubjakivid on suure, kohati üle 20 kraadise kallakuga lõunasse või lõuna-kagusse ja nad ei ole esialgses kohas. Sinimägedes on tegemist rändpangastega moreeni sees, mis on pärit põhja poolt ja mäed kujutavad otsamoreeni, kusjuures selle moodustumisel oli liustiku surve põhja-loodest lõuna-edelasse. Liustiku serva peatumisel Sinimägede kohal moodustus Tornimäe taha ulatuslik kruusa-liiva lasund. Sinimäed moodustavad osa terviklikust glatsiaalkompleksist, mis koosneb survelisest otsamoreenist, fluvioglatsiaalsest deltast ja jääjärve tasandikust. | ||
| Tähtsus | Teaduslik (glatsiaalgeoloogiline), maastikuline. Tähelepanuväärne pinnavorm, mis ümbritseval lavamaal paistab kaugele. See on suurim rändpangastega ptsamoreen Eestis. Sinimäed on olnud orientiiriks ka meresõitjatele Soome lahel. On tähtsad ka ajalooliselt, sest on olnud suurte lahingute paigaks juba Põhjasõjast peale. | ||
| Seisund | Halb. Sinimäed on inimtegevusest tugevasti rikutud sõjaliste kaitseehitiste rajamisega. Pargimäe kirdenõlval on karjalaudad, edelnõlval asula, ka Põrguhauamäe ja Tornimäe ilmet on rikutud teede ja kaevetöödega. | ||
| Kaitse | Vaivara Sinimäed on võetud 1959.a. maastikulise keelualana riikliku kaitse alla. Mäed on tarvis puhastada prahist, mitte kaevandada kruusa, taastada puistud. Panna looduskaitse tähised. | ||
| Uuritus | Sinimäed on pälvinud teadlaste tähelepanu juba käesoleva sajandi algul (Hausen, 1913; Granö, 1922 jt.) | ||
| Kirjandus | 1. Jaanson-Orviku, K. Rändpangastest Eestis. - S.B. Naturt. Ges. Univ. Tartu, 1926, kd. 33, nr.1. 2. Rähni, E. Vaivara Sinimäed. - Looduskaitse Teatmik. Tallinn, 1960. 3. Raukas, A. Vaivara Sinimäed. - Eesti Loodus. 1969, nr. 9. | ||
| Koostanud | |||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Perjatsi küla Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Sinimäe alevik | ||