Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kaugatuma pank ja neemVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487)
NimiKaugatuma pank ja neem
AsukohakirjeldusSalme külast 7 km edela pool, Sõrve poolsaare läänerannal.
KaitseKaugatuma pank on maastiku üksikelemendina kaitse all
alates 18.12. 1973. a. Kaitse alla tuleks võtta ka pangast
lõunapoole jääv mererand 1 km ulatuses nii, et kaitsega
oleksid haaratud ka neemel paljanduvad Siluri mere
lainevired. Keelatud on panga ja neeme loodusliku ilme
rikkumine, fossiilide korjamine, veeristiku äravedu ehitus-
tarbeks. soovitav on pangaesise korrastamine.
IseloomustusPAnga pikkus 1125 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Kauga-
tuma lademe Äigu kihid (kirjeldus R.Einasto 1990 järgi lk.
174-175 T. Märsi täiendustega:
0,00-1,50 kollakashall jämedakristalliline jämedetriitne kri-
noiidlubjakivid. Terasuurus ja sorteerituse aste erineb kihiti.
Kihid on lainjate pindadega, mõnedel pindadel aga on mär-
gata kulutust. Selles kompleksis levivad suured korallide
kolooniad (30-50 cm), stromatoporoidid, krinoiidid.
1,50-2,00 rohekashall sorteerimata muguljas savikas det-
riitne lubjakivi. Detriit põhiliselt krinoiididest, brahhiopoodidest;
ostrakoodid, trilobiidid, gastropoodid on samuti tavalised.
Umbes 1 km lõunasse Kaugatuma pangalt, on paesel
rannal, olenevalt mere veetasemest näha ca 200 m pikkusel
ja kuni 10 m laiusel ribal Siluri mere kivistunud laineviresid.
Pealmises kihis vired kulgevad ida-läänesuunaliselt, alla-
poole virede suund muutub mõnel tasemel kirde-edelasuu-
naliseks, siis jälle tagasi ida-läänesuunaliseks. Virede ku-
merate, looklevate harjade vahe on 40-60 cm (maks. 80),
kõrgus kuni 10 cm. Kulutuspinnad moodustavad laine-
virede aluse. Kivim sisaldab meriliiliate peeni varrelülisid,
vähem brahhiopoodide detriiti, sammalloomade lubitoeseid,
karpide poolmeid ja tuntumate mudaelanike roomamisjälgi.
KoostanudT. Märss
SeisundRahuldav. Suurtormid 1967 ja 1969. a. kuhjasid veeriseid ja
klibu kõrgele panga jalamile ja matsid enda alla järsaku
alumise osa. See asjaolu ja samuti panga rahnude allavari-
semine soodustavad panga kiiret tasandamist ja kinni-
kasvamist.
TähtsusMaastikuline, rekreatiivne, teaduslik: pank on Kaugatuma
lademe ja Kaugatuma kihistu stratotüüpseks paljandiks;
neemel on erakordse paljanduvusega Siluri mere lainevired
Eestis, mis on olulised tollase mere rannajoone määramisel;
rand pangalt kuni neemeni on rikkalik fossiilide leiukoht.
UuritusBekker, 1925; Hoppe, 1931 lk. 50; Aaloea lk. 136; Aaloe,
Miidel, 1967 lk. 70; Kaljo (toi.), 1970; Rõõmusoks, 1976;
Einasto, 1990 lk. 174-175.
LoodusobjektPaekallas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald, Kaugatoma küla