Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Viira Veskimüür (Veskimüür, Viira Veskikalju, Viira Taevaskoda)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiViira Veskimüür (Veskimüür, Viira Veskikalju, Viira Taevaskoda)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal, Viira veski tammist 50 m allavoolu. Viira veski asub Süvahavva külas, kuhu saab põhjapoolt üle Põlva-Värska maanteel asuva Soohara küla, kust Süvahavvani on ca 2 km. Võru-Räpina maanteelt saab Süvahavvale üle Leevi asula, mis asub Süvahavvast ligikaudu 5,5 km kaugusel ja kust siia viivad külavaheteed piki mõlemat Võhandu jõeoru kallast. Liivakivisein on veskitammilt hästi vaadeldav. Otsene juurdepääs paljandile on võimalik paadiga või mööda järsku sälkorgu ülesvoolu otsast.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistatud viidaga Viira veski hoonete juurest. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud ära märkimist ja kirjeldamist kõikides Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Arusaamatul kombel on ta välja jäetud ühes viimatiilmunud maastikukaitseala skeemis, kus ta on ekslikult liidetud Tikeniidu müüriga (A.Lepisk, P.Tobreluts. 1999. Retked Võhandu-Palumaa huvimetsa). Peale selle on teda käsitletud:

Klinge J. 1884. Eine Flussfahrt auf dem Woo. Sitzungsberichte der Naturforch.Gesellsch.bei der Universität Dorpat, lk.193-233, lk. 217.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 75.
IseloomustusKõrgel kaldajärsakul, kirdest itta suunduva looke põhjaserval paljanduvad 40 m pikkusel lõigul kuni 12 m paksuselt Burtnieki lademe Abava kihistiku liivakivid. Paljandi ülemise 6 m ulatuses on liivakivid valdavalt roosakaskollased ja valged, ebaselge kihilisusega. Selle kihi alumises osas on läätsjaid väikesi saviveeriseid sisaldavaid kihte. Järgneb 1 m paksune hallikasvalge liivakivi kiht, milles on õhukesi halli savi vahekihte ja kuni 5 cm läbimõõduga savi veeriseid sisaldavaid läätsjaid pesi. Suurim saviveeristega lääts on paljandi keskosas läbimõõduga 1 m ja ulatusega 15 m. Järgneb 2 m paksune punakas- ja roosakaskollane põimkihilise liivakivi kiht, kus põimkihiliste seeriate paksus on 5-10 cm ja kihipindadel on rohkesti piklikke uurdeid. Alumise 3 m ulatuses on liivakivi kollakashall, peene- kuni keskmiseteraline, selge põimkihilisusega. Seeriate paksus 10-30 cm, kallakussuund 235o . Kihipinnad horisontaalsed, sageli markeeritud roostepruuni rauahüdroksüüdse pigmentatsiooniga. Liivakivi sisaldab selles osas üksikuid kvartsiveeriseid suurusega kuni 1 cm.
Paljandi jalamil, vee pinnal on allika väljavoolu kohti. Neist suurim paljandi keskosas on liivaseina allumisse ossa uuristanud 1,5 m sügavuse koopa mille tagaseinast läheb edasi lõhe suunaga 270o , kust voolab välja allikas. Koopaava on 1,5 m kõrge ja alt 60 cm lai.
Viira Veskimüür on üks tuntumaid ja kergesti leitavamaid ning seega ka sagedasti külastatavamaid paljandeid Võhandu ürgoru maastikukaitsealal. Paljandi muudab atraktiivsemaks ka see, et Viira veski on ainus muinsuskaitse all olev veski selles piirkonnas. Praegu on veski eravalduses.
KoostanudA. Kleesment
SeisundHea. On teada kui märkimisväärne liivakivisein üle saja aasta, kusjuures viimase 50 aasta jooksul on paljandi ulatus jäänud peaaegu muutumatuks.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Üks kõrgemaid ja ilusamaid liivakivijärsakuid kaitsealal. Huvitavate tekstuuridega paljand.
UuritusLeidis ära märkimist kui Võhandu kõrgeim paljand 1884.a. tolleaegse Tartu Ülikooli Botaanikaaia direktori J.Klinge poolt. Mõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse , E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. 1966.a. tegi paljandis fotografeerides ja filmides vaatlusi E.Mark-Kurik. Esimene geoloogiline detailkirjeldus koos proovide võtmisega tehti 1967.a. H.Viidingu poolt. 1984.a. mõõdistas paljandis olevat allikakoobast Ü.Heinsalu. 1985.a. uuris paljandit A.Kleesment. Revisjonülevaatus tehti E.Pirruse poolt 1998.a. suvel. Värvifoto ( kollektsiooninumber F-11/14).
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Viira küla