Liikide andmete kuvamine

Liik: Triturus cristatus (harivesilik)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kTriturus cristatus
Nimi eesti kharivesilik
Nimi inglise kGreat Crested newt, Warty Newt
RühmKahepaiksed
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusHarivesilik (Triturus cristatus) on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Eesti on harivesiliku levila põhjaosas. Mõned leiukohad on teada Pandivere kõrgustikult. Enamik leide on aga Lõuna- ja Kagu-Eestis. 2006. aasta seisuga oli teada vaid 150 sigimisveekogu, neist umbes sada Haanja looduspargis. See arv on põhjaliku seire ja veekogude taastamise tõttu veidi tõusnud, kuid harivesilik on siiski veel ohustatud liik. Eesti punase nimestiku järgi kuulub harivesilik ohualtide kategooriasse ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Liigi ohustatuse hinnang4. Ohualdis (01.06.2017)
Pildid: peida ,kuva
Harivesilik, autor: Merike Linnamägi, 13.09.2014
Harivesilik, autor: Ilmar Uibopuu, 30.07.2012
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksPorkuni maastikukaitseala (KLO1000270)
Märjamaa järtade maastikukaitseala (KLO1000243)
Kiksova harivesiliku püsielupaik (KLO3000735)
Väikõ-Nedsäjä harivesiliku püsielupaik (KLO3000733)
Martsina harivesiliku püsielupaik (KLO3000737)
Kõõru harivesiliku püsielupaik (KLO3000736)
Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739)
Karste harivesiliku püsielupaik (KLO3000731)
Haanja looduspark (KLO1000469)
Tudre hoiuala (KLO2000120)
Otepää looduspark (KLO1000559)
Hauka harivesiliku püsielupaik (KLO3000730)
Kaitsa harivesiliku püsielupaik (KLO3000734)
Piusa harivesiliku püsielupaik (KLO3000732)
Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178)
Piusa koobastiku looduskaitseala (KLO1000100)
Jalgsema hoiuala (KLO2000118)
Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579)
Sadrametsa harivesiliku püsielupaik (KLO3000738)