Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Järve luidestik ja rand | ||
| Loodusobjekt | Rannavallid, rannamoodustised | ||
| Kaitsealune ala | Järve luidete maastikukaitseala (KLO1000232) | ||
| Asukohakirjeldus | 8 km Kuressaarest piki Sääre mnt-d. Maantee ja mere vahel. | ||
| Iseloomustus | Luidestunud rannik 2-4 m (kohati 6-8 m) kõrguse aktiivse rannaastanguga. Luited moodustavd ebamäärase kujuga madalate küngaste rühmasid, kogu ala on kaetud männimetsaga. 1,5 ha on kasutuses supelrannana. Kogu rannavöönd on geoloogiliselt noor: nii luidtete teke kui ka nende abrasioon mere poolt algas siin Hilis-Holotseenis Limnea mere ajal umb. 3500 - 3000 at. Praeguseks on luidete teke peaaegu lakanud. Olenevalt veeseisust, rand kas stabiliseerub või rannaastang taandub. Nende arengutendentside vaheldumist on uuritud juba 60-nendatel aastatel. Sama protsess jätkub ka praegu. Liiva-kruusarand astangu ees on keskmiselt 10-15 m lai. Rannadünaamika selgitamiseks on uuritud ka veealust rannanõlva ja setete liikumist enne rannale jõudmist. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne, maastikuline. Pikaajaliste rannadünaamika vaatluste ala. Iseloomulik näide kulutusprotsesside domineerimisest kruusa-liiva rannal. Ulatuslik ja terviklik luitesüsteem | ||
| Seisund | Rahuldav, vaatamata sellele, et asub Kuressaarele küllalt lähedal ja on intensiivselt külastatav puhkeala. Ehitatud on raudteid ja parklaid.. | ||
| Kaitse | Järve luidestiku kaitseala. Pindala 53 ha. | ||
| Uuritus | Kordusvaatlused ja mõõdistamised rannadünaamika uurimiseks Geoloogia Instituudi meregeoloogide poolt 1960-70-ndatel aastatel. | ||
| Kirjandus | Orviku, K. 1974 Morskije berega, Tallin (vene k) Raukas, A, Bird, E. || Orviku, K. 1994The provenance of beaches on the estonian islands of Hiiumaa and Saaremaa. | ||
| Koostanud | R. Karukäpp. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald, Järve küla Saare maakond, Saaremaa vald, Keskranna küla Saare maakond, Saaremaa vald, Tehumardi küla | ||