| Kaitsealune ala | Jaagu-Mihkli kivi (KLO4000964) |
| Nimi | RIDASE HIIEKIVI = JAAGU-MIHKLI HIIEKIVI |
| Asukohakirjeldus | Risti - Virtsu maanteest 300 m lôuna pool, Ridase teeristist SSO, farmihoone juurde viiva tee ääres pôôsastikus, Jaani-Mihkli t. lähedal. Rahn kergesti ligipääsetav, kuid ümbritseva sarapuupôôsastiku tôttu eemalt ei ole nähtav. Topograafilisel kaardil 1:25000 märgitud.
( LKR: 14.09.2000, 09:25:26 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Ridase Hiiekivi vôeti looduskaitse alla1937. a. (reg. nr. 205). Uuesti aga 1958. a. (nr. 197) Massu Suurkivi nimega ja ebaôigete môôtmetega (pikkus 4,0; ümb. 15 m), mistôttu vôis olla segi aetud Massu nn. Surikovi kiviga, mis asub pôhja pool.
Märkus: Õigusaktide järgi on 1937.a ja 1959. a kaitse alla võetud ikkagi Massu suurkivi. Jaagu-Mihkli hiiekivi on looduskaitse alla võetud aga 1964. aastal.
( LKR: 14.09.2000, 09:45:09 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
Andrerkopp, I. Eesti Loodus. 1970, nr. 2, lk. 114-115.
Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tln., 1970, lk. 209.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Lameda, lääne poole veidi kallaku laega hiidrahn. Selle kirdeküljel on looduslik astmestik, mis vôimaldab rahnule tôusta. Peaaegu sammaldumata ja väheste kinnislôhedega. Kagukülje alla on kaevatud koopalaadne süvend. Koostis: rabakivigraniit (piiterliit). Môôteandmed:
pikkus 7,4 m; laius 6,9 m; kôrgus 3,9 m; ümb. 28,3 m H. Viiding, 1988;
9,3 m; 6,7 m; 4,2 m; 29,7 m J.Anderkopp,1970;
11,2 m; 8,2 m; 4,3 m; 30,1 m E. Pirrus, 1992.
Rahnu on kasutatud jaanitule- ja tantsukohana. Sellel olevat tantsinud korrga 25 paari. Tulease oli pôhjapoolsel kaldpinnal.
Hiiekivi kohta on muistendeid:
1. Kurjavaimu naine tahtnud seda viia Uisu sillaks, kuid pôllepael katkenud (Laugaste,E. Liiv,E. Muistendid Vanapaganast Tln. 1970, lk.209).
2. Tassinud kivi Vanapagan ise, komistanud Andruse-Mihkli ja Jaagu-Mihkli piiriaiale, pôllepael läks katki ja kivi jäi sinna maha. (H.Viidingu üleskirjutus).
|
| Koostanud | Koostanud:E. Pirrus
14.06. 1993. a.
(LKR: 14.09.2000, 09:40:55 ) |
| Seisund | Hea. Tähistus olemas. Vajab aeg-ajalt pôôsastiku piiramist. Tähistatud betoonpostiga.
( LKR: 14.09.2000, 09:41:43 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik (üks Läänemaa suuremaid), rekreatiivne, maastikuline, seotud muistenditega, ohvrikivi.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Esmakordselt märgib J.Jung oma raamatus "Muinasteadus eestlaste maalt" III. Tln. 1910, lk. 196, et see on ohvrikivi. Seejärel I. Tavast (ARk. Kab. Arhiiv, 1931 (toodud asukoha andmed, pikkus, laius, kôrgus).
1956. a. uuris H. Rebassoo, kelle andmed on TA Looduskaitse Komisjoni arhiivis. Geoloogiliselt uurinud H.Viiding, K.Müürisepp - 1988. a. (täpsustatud môôtmine, asendiplaan ja 4 värvidiapositiivi 6x6 cm). Viimati uuris E.Pirrus, kes tegi 18.07. 1992. a. ülevaatuse ja pôhiplaani).
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |