Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Ülgase paekallasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaÜlgase looduskaitseala (KLO1000259)
NimiÜlgase paekallas
AsukohakirjeldusÜlgaselt läänes kuni Uuetoa taluni paekalda pervel idas.
( LKR: 18.02.2000, 09:03:58 )
KaitseJääb Ülgase looduskaitseala koosseisu.
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Heinsalu, H., Ülgase outerop. - Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Tln., 1990.
2. Tammekann, A. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. - Publ. Inst. Univ. Tartu. Geogr., 1940, 24.
3. Öpik, A. Der estl'ndische Obolenphospherit. - Geol. Inst. Toim., 1929, nr. 18.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Looduskaitset vajav paaekalda lôik moodustab Rootsi-Kallavere-Ülgase paekaldaneemiku morfoloogiliselt kôige silmapaistvama osa, kus läänes olevad klindi astangud ühinevad ühtseks järsakuks. Paekalda serva abs. kôrgus küünib siin 46-47 m-ni, suhteline kôrgus - 24-26 m. Paekalda ülemine paest koosnev osa ja kohati ka ordoviitsiumi liivakividest osa, kui ssee paljandub, on vertikaalne; allapoole jäävad kihid on mattunud rusukalde alla. Parimad paljandid on Ülgasel vana fosforiidikaevanduse juures ja selle läheduses (vt. Ülgase paljand), mis rajati 1920.a. Maa-aluse kaevandamise tulemusena esineb siin ulatuslik koobastik (vt. koopad), millel on paekaldas mitu ava. 1938.a. kaevanduse rikatusvabrik hävis tulekahjus.
Aluspôhja paljanduvus on kohati hea. Paekalda ees ja rusukaldel kasvab sellele tüüpiline laialehiste puude mets. Maniva küla poolses osas jääb maantee ja klindi vahele 80-aastane sanglepa puistu. Paekalda jalam on enamasti allikaline ja soine. Ülal laiub paekalda serval loopealne. Klindi serv on vähe liigestatud. Uuetoa juures on paekaldasse lôikunud väike oja, kuid juga sellel ei ole. Paekalda ja mere vahele jääb 2-3 astangut. Neist merepoolsem on kohati ligi 15 m kôrge ja koosneb kambriumi liivakividest. Vanamäe talu kohal on selles astangus kraavi suudmes ovraag, kus kevadel vesi langeb kuni 1 m kôrguse joana.

UURITUS, <KIRJANDUS>
1. Heinsalu, H., Ülgase outerop. - Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Tln., 1990.
2. Tammekann, A. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. - Publ. Inst. Univ. Tartu. Geogr., 1940, 24.
3. Öpik, A. Der estl'ndische Obolenphospherit. - Geol. Inst. Toim., 1929, nr. 18.
KoostanudKoostanud:A.Miidel
17. sept. 1991. a.
(LKR: 18.02.2000, 11:28:40 )
SeisundRahuldav. Paekallast on rikutud fosforiidi kaevandamine. Hôreda asustuse tôttu suhteliselt vähe inimtegevusest môjutatud.
( LKR: 18.02.2000, 11:29:35 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline. Ülgase juures olevad liivakivi paljandid on rea ordoviitsiumi ja kambriumi setete stratigraafiliste üksuste stratotüüpideks.

( LKR: 18.02.2000, 11:31:03 )
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Rebala küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Ülgase küla